Lossi tänav on tänav Kuressaares, mis algab praegusest linnasüdamest Kuressaare raekoja kõrvalt ja suundub Kuressaare piiskopilinnuse väravani.

Tänav kulgeb mitte päris sirgelt lõunaedelasse ja on 400 m pikk. See ristub algusest lõpu suunas minnes paremalt Lasteaia tänavaga, vasakult Raua tänavaga, paremalt Anton Lutsu tänavaga ja vasakult August Kitzbergi tänavaga, olles nende kõigi suhtes peatee. Allee tänava alguse juures pöörab tänav paremale ja siseneb Kuressaare lossiparki. Tänav lõpeb kirderaveliinil ning otse ette jääb Kuressaare piiskopilinnuse vallialune sissekäik.^[1]

Linna esindustänavaks planeeritud Lossi tänav kujunes Rootsi ajal, ühendades linnust uue (praeguse) linnasüdamega. Tänav ongi saanud nime oma algse funktsiooni järgi. 1784. aastal asus Kuressaarde elama Liivimaa viitsekuberner Balthasar von Campenhausen, kelle siinoleku 14 aasta jooksul toimusid suured muutused nii maal kui linnas. Tänava äärde rajati 18. ja 19. sajandil hulgaliselt mõisnike kivist linnamaju. Kuressaarele ainuomase pärimuse järgi hakati neid maju kodadeks (das Haus) nimetama, mida tavapäraselt kasutati koos vastava mõisa nimetusega. Lossi tänavale jäävad Dellingshausenite, Haeska, Kargi, Lööne ja Meedla koda.

• Lossi 1^[2] asub 18. sajandil kaupmees Gustav Adolph Dellingshauseni poolt elumajana rajatud hoone, mis müüdi 19. sajandi algul Dellingshausenite poolt Saaremaa rüütelkonnale. Saaremaa rüütelkonna hoone – nn Mõisnike koda müüdi 1912. aastal aadliklubile Ressource, 1920. aastal Saare Maavalitsusele. 1922. aastal ehitati maja Raekoja tänava poolsesse tiiba juurdeehitisena Saaremaa Apteek. Hoones asus Saare maavalitsus ja tänapäeval Saare vallavalitsus.
• Monument Vabadussõjas langenud saarlastele (Lossi ja Lasteaia tänava vahelisel haljasalal).
• Lossi 2, Saare Maakohtu hoone, endine Rahukohtu hoone, Eesti NSV ajal oli hoone Nõukogude armee kasutuses.
• Lossi 3, üks vanimaid Kuressaare majasid - endine Kaarma koda 18. sajandist. Kuulunud Dellingshausenitele, 19. sajandi lõpus oli omanikuks Adalbert von Güldenstubbe, 20. sajandi alguses Saarlase trükikoda (väljaanded Saaremaa, Arensburger Wochenblatt, Arensburger Zeitung, Kuressaare Teataja, Meie Maa, Rahva Hääle toimetus, Karl Palk'i trükikoda) ja Johannese Seltsi Põhja-Liivimaa osakonna Kuressaare jaoskonna raamatukogu, aastatel 1919–1921 asus hoones Saarte Pank (Kuressaare Wastastikune Krediit-Ühisus).^[3]
• Lossi 6, Eesti Panga omanduses olev maja endine Meedla koda. Hoonet tunti Eesti NSV ajal "poiste majana".
• Lossi 7, 18. sajandi lõpus ehitatud endine Lööne koda. 1909. aastal ostis hoone kaupmees, ehitusettevõtja, Kuressaare linnavolinik, Saarte Ühispanga direktor ja Soome konsul Karl Bergmann (1864–1957), kes sõitis 1939. aastal Saksamaale ja hoone natsionaliseeriti. Hoone anti Nõukogude sõjaväe käsutusse, hiljem Kingissepa rajooni RSN TK SAO ning Kuressaare Politseijaoskonna hoone.^[4]
• Lossi 8, Püha Nikolai kirik, valmis 1790.
• Lossi 10, Buhgani kiosk. Saaremaa esimene kutseline fotograaf Otto Eduard Bughan (1859–1942) avas 1902. aastal ateljee Lossi 8 ja ühe esimese Kuressaare fotograafina hakkas ta kirjastama postkaarte, mida müüs maja ees kioskis.^[5]
• Lossi 11, endine võõrastemaja Kuldoda. Uue iseseisvusaja alguses asus seal Hansapanga kontor.
• Lossi 12, endine Kargi koda, ehitati koos tõllakuuriga (Lossi 12a) 18. sajandi lõpul.^[6] 1918. aastal kuulus hoone Alfred von Ekesparrele (1847–1936). 1970. aastail kuulusid Lossi 12, Lossi 12a, Lossi 12b hooned Kingissepa rajooni sõjakomissariaadile.^[7] Tänapäeval Sotsiaalkindlustusameti maja.
• Lossi 15, endine Haeska koda, maakohtu sekretäri Johann Heinrich von Bartholomäi poolt ehitatud 18. sajandi lõpus. 1840. aastal ostis hoone Kuressaare linnaarst ja üks mudaravile alusepanijaid, Gottfried Eduard Norman. Pärast tema surma müüsid pärijad maja Grosswaldtidele, Ludwig Grosswaldt rajas Moskvas eduka värvi- ja rohukaupluse ja hiljem tulid nad rahakatena Kuressaarde elama. Panustasid palju heategevusse ja linna haljastamisse, Kudjape kalmistul on silmapaistev uusgooti stiilis Grosswaldt perekonna hauakabel. Grosswaldtide järel said maja omanikuks Nolckenid Haeska mõisast. Sellest ajast pärinebki Haeska koja nimetus.^[8] Omal ajal kuulus hoone juurde kivitaraga ümbritsetud parkaed, mille põhiosa kaotati seoses August Kitzbergi tänava rajamisega. 1921. aastal asus seal vastasutatud Saarte Ühispank. Eesti NSV ajal asus majas Kingissepa rajooni rahvakohus. Tänapäeval Arensburg Boutique Hotel & Spa.
• Lossi 16 ja 27, Ekesparre villad valmisid linnuse kirderaveliinile 19. ja 20. sajandi vahetusel. Lossi 16 oli kohalikele pikka aega tuntud kui "jahiloss" (jahindusklubi), nüüd on maja eravalduses.
• Lossi 23 ja 25, Lingide suguvõsa valdusse kuulunud nn Lingi nurga majad (nr 14, 23 ja 25) Lossi ja Allee tänava nurgal lossipargi ääres. Majas nr 23 asus eelmise iseseisvuse ajal Bellevue pansion (bellevue – prantsuse keeles 'ilus vaade'). Ilusa nelinurkse torniga ja värvika ajalooga maja nr 14 hävines nõukogude ajal, majad nr 23 ja 25 on tänapäeval kasutuses elumajadena.
• Lossi 27, Ekesparre maja on olnud läbi ajaloo kasutusel majutusasutusena (Pohli pansionaat, Lossi hotell, Ekesparre hotell).

• 
  Püha Nikolai kirik, Lossi 8
• 
• 
  Lossi 9
• 
  Buhgani kiosk, 10
• 
  Lossi 15
• 
  Ekesparre villad, Lossi 16 ja 27, Vaade Kuressaare linnusehoovist
• 
  Lossi 16
• 
  Lossi 25 ja Allee tänava nurgahoone

• Buhgani maja – fotograaf Otto Eduard Buhgani (1859–1942) perekonnanime kandnud maja hävis 1982. aastal tulekahjus. Asus õigeusu kiriku kogudusemaja (praegu Lossi 10) hoovil. Maja meenutab väravas seisev Buhgani kiosk.
• Lossi 14 – lagunev maja lammutati Nõukogude ajal (enne I maailmasõda oli seal pansionaat Riia, hiljem Park Hotell ja 1930. aastail Saaremaa Merispordi Seltsi einelaud koos võõrastemajaga. Nõukogude ajal, kuni aastani 1973, asusid seal ka korterid).

• Rita Loel. Õigeusu kirik avas Buhgani kioski Saarte Hääl, 30. juuni 2008