Lipari on Türreeni meres olevate Lipari saarte suurim saar.

Saar on mägine ja vulkaaniline. Selle pindala on 37 km² ja kõrgus 602 meetrit.

Lipari kuulub Itaaliale Messina provintsi. Saarel asub ka samanimeline asula. Seal elab 11 000 inimest, kuid turismihooajal ulatub inimeste arv saarel 20 000-ni.

Üldiselt usutakse, et saar tekkis nelja vulkaanilise aktiivsuse tsükli tulemusena, millest tähtsaim oli kolmas 22–15 tuhat aastat tagasi. Viimane tsükkel algas 11 tuhande aasta eest ja viimased pursked toimusid 5. sajandil, mil vulkaanid katsid saarel asuvad rooma külad pimsi tükkidega. Tänapäeval ei peeta vulkaane aktiivseteks.

Saar oli asustatud juba neoliitikumis. See oli tähtis obsidiaaniga kaubitsemise koht. Obsidiaan on must paks vulkaaniline klaas, mida kiviaja inimesed hindasid tema terava lõikeserva pärast. Oletatavasti on saart juba kiviajal korduvalt vallutatud, nagu näitavad arheoloogide poolt välja kaevatud surnuaiad.

580 eKr rajasid kolonistid Cnidiast Pentathlose juhtimisel saarele kreeka koloonia.

Tänapäeval on saare tähtsaim majandusharu turismi kõrval pimsi ja obsidiaani tootmine.

• 
  Peatänav 2. saj eKr
• 
  XVII kuni X saj eKr

 Lipari – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis