Leidi Veskis (sündinud 19. juulil 1939) on eesti tõlkija.

Aastatel 1946-1957 õppis ta Kuressaare (tollal Kingissepa) keskkoolis. Õpinguid jätkas Tartu ülikoolis (1957-1962), kus spetsialiseerus soome-ugri keeltele. Diplomitöö pealkiri oli "Atribuut karjala, isuri ja vepsa keeles" (307 lk, juhendaja E. Vääri)^[1]. Ülikooli lõpetamise järel töötas kolm aastat Are 8-klassilises koolis õpetajana. Samal ajal õppis Leidi Veskis muusikat Tallinna Georg Otsa nim. muusikakooli kaugõppeosakonnas (1963-1968) ning õppis iseseisvalt ungari keelt. 1965. a. asus tööle Keele ja Kirjanduse Instituuti (praegu Eesti Keele Instituut), kus töötas mitmel ametikohal (viimati sõnaraamatute sektori vanemtoimetajana) kuni pensionile jäämiseni 2008. aastal. Leidi Veskis oli abielus eesti ajaloolase, raamatuteadlase, lastekirjaniku, arhivaari ja kodu-uurija Voldemar Milleriga. 

Leidi Veskis avaldas pika aja jooksul paralleelselt tõlketegevusega nupukesi ja ülevaateid Ungari kultuurielust. Esimeseks tõlketeoseks sai huumori- ja satiirivalimik "Väändikäkk" (ungari ‘vendegek’ moonutatud hääldus), seejärel tõlkis valiku Tibor Déry proosast (ilmus 1982). Sellele järgnesid autorid nagu József Balázs, Júlia Székely, István Örkény (koos teiste tõlkijatega), Miklós Mészöly, Milán Füst, Péter Nádas, László Passuth (koos E. Hiedeliga). Hulk aastaid retsenseeris Leidi Veskis Eesti Raadiosse saabunud ungari kuuldemänge ja tõlkis neid arvukalt.  Leidi Veskis oli ka initsiatiivgrupis, mille algatusel alustas uuesti tegutsemist Eesti Ungari Selts.  Leidi Veskis on oma tõlkijatööst rääkinud 1991. aastal raadiosaates “Tõlkijad” (järelkuulatav ERR arhiivis^[2], lisaks on ERR arhiivis järelkuulatavad ka osa Leidi Veskise tõlgitud kuuldemängudest, raadiosaade “Kunstnikud kirjanduses. Raffael”, kus loeti katkendeid E. Hiedeli ja Leidi Veskise tõlgitud raamatust "Kuldses udus külmetavad jumalad"). Tõlkija ja toimetaja Lauri Eesmaa on Leidi Veskist oma blogis iseloomustanud sõnadega: "läbi aegade paremaid ungari keelest tõlkijaid"^[3].

Leidi Veskist on autasustatud ungari kirjanduse ja kultuuri tutvustamise eest "Pro Cultura Hungarica" auhinnaga (1994) ning Ungari Teeneteordeni Rüütliristiga (2022).