Lehekodarik ehk kodarik on varre alusel ligistikku asetsevate lehtede kogumik.

Lehekodarik esineb väga paljudes taimerphmades. Eriti levinud on see korvõieliste (võilill), ristõieliste (kapsas) ja bromeelialiste sugukonnas. Lehekodarikuks nimetatakse väliselt sarnaseid moodustisi ka sammaltaimedel ja vetikatel.

Kodarikud moodustuvad sageli püsikutel, mille ülemine osa närbub kas pärast õisemist või sügisel.

Kodarik võib tekkida siis, kui taime vars ei arene välja ja jätab lehed tihedalt kokku. Selline kodarik on näiteks võilillel, salatil ja mõnel sukulendil. Lehevarred võivad kodarikus samuti nõrgalt arenenud olla. Kapsalaadsetel võib juhtuda, et ainult alumised lehed moodustavad kodariku, aga ülemiste lehtede vahel areneb vars välja.

Sammaltaimedel ja vetikatel tekib lehekodarik talluse korduva harunemise tulemusel.

Kodarik kaitseb ülejäänud taime, eriti peajuurt. Kodarikku moodustavad lehed murduvad tüüpiliselt kergesti, aga kuna neid on palju, jääb neid taime kaitsmiseks piisavalt järele isegi pärast mitme lehe murdumist. Seevastu peajuurt on raske välja tõmmata.

See, kas taimel areneb vars välja või jääb arenemata ja tekib kodarik, võib muutuda isegi ühe liigi piires. Kodarik on levinum alpivööndis, kus see jääb talvel lume alla ja võimaldab taimel talv üle elada. Lauskmaal on seevastu eelis taimedel, mille vars välja areneb, sest need taimed küündivad kõrgemale ja saavad rohkem valgust.