Leet-käosulane
| Leet-käosulane | |
|---|---|
 | |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Linnud Aves |
| Selts |
Värvulised Passeriformes |
| Sugukond |
Roolindlased Acrocephalidae |
| Perekond |
Iduna |
| Liik |
Leet-käosulane |
| Binaarne nimetus | |
|
Iduna pallida (Hemprich ja Ehrenberg, 1833) | |
| Sünonüümid | |
| |
Leet-käosulane (Hippolais pallida) on roolindlaste sugukonda kuuluv lind.
Süstemaatika
[muuda | muuda lähteteksti]Euroopas leidub kaks alamliiki, mida uuema süsteemi järgi on hakatud käsitlema liikidena: idapoolne elaeica ja läänepoolne opaca (mauri käosulane). Mauri käosulane on pisut suurem ja suurema nokaga ning tema keha alaküljel on pruunikas varjund. Leet-käosulase kõhupool on vahel rohekas ja teda on väga keeruline eristada lõuna-käosulasest (Hippolais rama). Aafrikas leidub lisaks veel kolm alamliiki.
Levila
[muuda | muuda lähteteksti]Leet-käosulane on levinud Lõuna- ja Kagu-Euroopas, Väike-Aasia, Lähis-Idas ja Aafrikas põhja pool ekvaatorit.
Ta on rändlind. Talvitumisalad asuvad Saharast lõunas ja Araabia poolsaarel.
Eestis on leet-käosulast kohatud ainult ühel korral, 2004. aasta varasuvel Läänemaal.
Välimus
[muuda | muuda lähteteksti]Leet-käosulane on 12–14 cm pikk, beežikashalli ülapoole ja valge alapoolega käosulane. Sugupooled on sarnased nagu teistelgi käosulastel. Talle on iseloomulik saba allapoole vibutamine.
Leet-käosulase laul on üksluine sädin.
Elupaik
[muuda | muuda lähteteksti]Leet-käosulane elab poolkõrbete ja orgude kuivades põõsastikes, oaasides, aedades ja kultuurmaastikul.
Pesitsemine
[muuda | muuda lähteteksti]
Leet-käosulase pesa paikneb madalal puul või põõsas, tavaliselt vähem kui kahe meetri kõrgusel. Kurnas on 2–5, sagedamini 3–4 muna, mida haub peamiselt emaslind 11–13 päeva. Pojad väljuvad pesast 11–15 päeva vanuselt. Leet-käosulane pesitseb suve jooksul tavaliselt kaks korda.
Toitumine
[muuda | muuda lähteteksti]Leet-käosulane on peamiselt putuktoiduline nagu enamik teisigi põõsalindlasi. Sügisel sööb ta ka marju.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ https://www.iucnredlist.org/species/22734747/155443669 (vaadatud 2.1.2022)
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Leet-käosulane andmebaasis eElurikkus
Text is available under the CC BY-SA 4.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.
