Lakk on pikem karvastik imetaja kaelal ja seljal.

Kõige tuntum on kabjaliste, näiteks hobuste ja sebrade lakk. Kuid lakk esineb väga erinevatel imetajatel, kes ei ole omavahel kuigivõrd sugulased. Sõralistest on lakk näiteks tüügasseal, gnuul, kaelkirjakul ja piisonil. Kiskjalistest on lakk lõvil ja hüäänil, aga lakkhunt on oma nimegi laka järgi saanud. Lakk võib esineda esikloomalistel, näiteks paavianil, ja isegi loivalistel, näiteks merilõvil.

Lakk esineb sagedamini isasloomal ja on üks silmatorkavaimaid soolise dimorfismi tunnuseid.

Eri liiki loomadel on lakk erisuguse kujuga, näiteks lõvil ümbritseb see tihedalt kogu pead, seevastu hobusel kulgeb pealaelt kitsa ribana mööda kaela ja selgroogu tahapoole.

Inimese juuksed on samuti väga laka moodi, aga traditsiooniliselt neid lakaks ei nimetata.