Laimjala Vassilius Suure kirik (ka Kahtla Vassilius Suure kirik) on EAÕK haldusalasse kuuluv õigeusu kirik Saare maakonnas Saaremaa vallas Kahtlas.

Saaremaal oli 1846. aastal kõige enam usuvahetajaid Pöide luterlikus kihelkonnas. 1848. aasta kevadeks oli õigeusu kirikusse siirdunud 68,1% talurahvast, kes jagati 1846. aastal loodud Tornimäe (Jaani) ja 1848. aastal asutatud Laimjala (Kahtla) koguduse vahel. Algul peeti teenistusi üürihoonetes. 1891. aastal oli Laimjala õigeusu koguduses 2307 ja 1913. aastal 2494 liiget.

Laimjala kiriku projekteeris Riia arhitekt Heinrich Scheel tüüpprojekti järgi. Kreeka risti kujuline krohvitud viie kupliga ristkuppelkirik valmis 1873. aastal. Riia ja Miitavi ülempiiskop Veniamin (Karelin) pühitses selle Kapadookia peapiiskopi Basilius Suure auks sama aasta 1. jaanuaril. Kivikiriku katused ja tornikiivrid on kaetud plekiga. Esimene selle tüüpprojekti järgi ehitatud kirik valmis Leisis 1872. aastal. Järgmisel aastal valmis Saaremaal veel üheksa Heinrich Scheeli projekti järgi ehitatud õigeusu pühakoda. Enamik neist erines detailide ja mahu poolest. Õigeusu pühakojad mahutasid 150–300 inimest. Laimjala kirikule ehitati juurde 32 m kõrgune kellatorn 1912. aastal ja pikendati hoone läänetiiba.^[1]

Tänapäeval kasutab pühakoda EAÕK Laimjala Vassilius Suure kogudus.

Juba üsna usuvahetuse algusjärgus 25. aprillil 1845 kinnitas Venemaa keiser instruktsiooni, mis nägi ette õigeusu kirikute juures kihelkonnakoolide loomise. Aastatel 1847–1852 rajati Saaremaal õigeusu kihelkonnakool enamikus kihelkondades. Eesti esimesed talurahvakoolid alustasidki tööd Laimjala vallas 1846. aastal. Aastatel 1850–1918 tegutses Laimjala koguduse juures õigeusu kihelkonnakool ja kaheksa õigeusu abikooli.

• Mägi-Kurdla talurahvakool
• Pahavalla talurahvakool
• Kahtla õigeusu kihelkonnakool
• Tornimäe õigeusu kihelkonnakool

• Kahtla kalmistu
• Tornimäe kalmistu

• Laimjala vald
• Pöide kihelkond
• Tornimäe
• Tornimäe Neitsi Maarja kaitsmise kirik
• Kahtla asulakoht

• "Koguteos Saaremaa II köide". TTÜ Kuressaare Kolledž. Kirjastus Koolibri. Tallinn, 2007; lk 429–434; lk 924–926
• Jaanus Plaat. "Saaremaa kirikud, usuliikumised ja prohvetid 18.-20. sajandil". Eesti Rahva Muuseum. Tartu, 2003; lk 136–140; lk 288–289
• Martin Toon. "EAÕK Kuressaare Püha Nikolai koguduse ajalugu". Kuressaare, 1997. AS Terbo. Tallinn, 1997; lk 4–5; lk 69
• Jaanus Plaat / Arne Maasik. "Õigeusu kirikud, kloostrid ja kabelid Eestis". Eesti Kunstiakadeemia. Tallinn, 2011; lk 408–413