Lahemaa rahvuspark
Pindala	747,8 km²
Tüüp	rahvuspark
Moodustatud	1971

Lahemaa rahvuspark on rahvuspark Põhja-Eestis.

Rahvuspark asutati 1. juunil 1971. See on Eesti esimene rahvuspark.

Rahvuspargi pindala on 2015. aasta seisuga 74 784 ha. Sellest 117 ha jaguneb kolme reservaadi, 17 760 ha 43 sihtkaitsevööndi ja 56 907 ha üheksa piiranguvööndi vahel. Kolmandiku rahvuspargi pindalast moodustab meri.

Lahemaa rahvuspark on loodud Põhja-Eestile iseloomuliku looduse ja kultuuripärandi, sealhulgas ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse, maastike, rahvuskultuuri ning alalhoidliku looduskasutuse säilitamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Seal kaitstakse metsa-, soo- ja rannaökosüsteeme, samuti poollooduslikke kooslusi (loopealsed), geoloogiamälestisi (Balti klint) ning ajaloo- ja arhitektuurimälestisi. ^[1]

Lahemaa Rahvuspargi koosseisu kuulusid: Palmse mõis — Lääne-Virumaa, Vihula vald; Võsupere õppebaas (Ojaäärse õppebaas, administraatorihoone), Altja kompleks (Mäe kõrts, Toomarahva talu, Metsarahva talu, Otsa talu, Altja võrgukuurid); Uustalu kompleks (kaks aita, laut-küün, saun); Viitna kompleks (külastuskeskus, garaaž, elamu) — Lääne-Virumaa, Kadrina vald; Tapurla talu — Harjumaa, Loksa vald; Parkali II talu — Lääne-Virumaa, Vihula vald^[2].

Lahemaa on Euroopa üks tähtsamaid metsakaitsealasid. ^[1]

• 
  Lahemaa rohelus
• 
  Kivine rannajoon Pärispea poolsaare
• 
  Viru raba matkarada
• 
  Käsmu rannik
• 
  Oruveski paisjärv
• 
  Palmse mõisa park
• 
  Sagadi mõisa peahoone
• 
  Nõmmeveski juga
• 
  Viru raba
• 
  Paadikuurid Altjas

• Juminda-Suurekõrve sihtkaitsevöönd
• Oandu looduskeskus

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Lahemaa rahvuspark

• Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskiri Riigi Teataja, 26.02.2015
• 15. november 2015, Palmse mõisas kohtusid Lahemaa rahvuspargi rajamises osalenud, err.ee