Lääneehitis (saksa sõnast Westwerk) on kirikuhoone lääneotsas paiknev monumentaalne mitmekorruseline eesehitis, mis on iseloomulik Saksamaa keskaegsele kirikuarhitektuurile. Esines karolingide, ottode ja romaani basiilikatel.

Lääneehitisel on kaks trepitorni ja nende vahel paiknev suur kesktorn. Lääneehitise mitmelöövilise sammassaali taolist allkorrust kasutati ristimiskirikuna jm eesmärkidel^[1], ülemine korrus, kus asetses peaingel Miikaelile pühitsetud altar, oli avatud pikihoone suunas. Et lääneehitises istus keiser oma kaaskonnaga jumalateenistuse ajal, sümboliseeris see keisrivõimu.^[2]

Vanim teadaolev lääneehitis pärineb Karolingide ajast, selline oli Prantsusmaal Amiens' lähedal paikneval toona tähtsal Saint-Riquier' kloostrikirikul 9. sajandil. Tuntud on see tänapäeval vaid vanade joonistuste kaudu ja tundmatuseni ümber ehitatud. Vanim säilinud Karolingide-aegne lääneehitis on Corveys, kuigi selle kesktorn on lammutatud ja trepitorne kõrgemaks ehitatud^[3]. Juba Ottode valitsusajal 10.–11. sajandil hakkas lääneehitis võrreldes Karolingide ajaga muutuma ja teiste fassaaditüüpidega segunema, kuid jäi ka romaani kunsti perioodil siiski omaette ruumijaotusega eraldi hooneks. Mõnikord ehitati lääneehitis läänekoori kohale ja ümber nii, et läänekoori apsiid eendus lääneehitise seinast. Üks romaani lääneehitise erivorme on Saksimaal levinud pikihoonega risti paiknev ja seda pikihoonet kõrguselt ületav müüritaoline ristkülikukujuline ehitis Westriegel, mis võib olla tornidega või ilma nendeta. Lääneehitisi ei esine üldse kihelkonnakirikutel, vaid ainult kloostrikirikutel ja mõnel üksikul toomkirikul, nagu Mindenis.^[viide?]

Lääneehitis ehitati kirikule eelkõige neis kloostrites, milles tavatses peatuda oma valdustes (pfaltsides) ringi reisiv kuningas või keiser. Lääneehitist kasutati ilmalikel eesmärkidel, riigiasjade ajamisel kantselei ja kohtukojana. Kirikuruumi poole avanevast empoorist sai valitseja, tema pere ja kaaskond jälgida jumalateenistust nende vääriliseks peetud kõrgemast positsioonist. Näiteks paikneb selles positsioonis nn "Karli troon" Aacheni lossikabeli teise korruse ümbriskäigul, altari poole avaneval empooril^[4].

Lääneehitise peamine eesmärk oli arvatavasti rõhutada valitseja ja tema võimu olemasolu ning kohalolekut, isegi juhul kui valitseja parajasti selles paigas ei viibinud. Lääneehitisega kirikuhoonel oli kaks tähendusruumi: üks oli jumalale ja pühakutele mõeldud, altariga kooriosa kiriku idaküljes, sümboolne ecclesia triumphans, teine oli kindlusemüüritaoline lääneehitis, koht valitsejale kui kiriku kaitsjale, sümboolne ecclesia militans^[5]. Peaaegu alati seisis lääneehitises altar peaingel Miikaelile, keda peeti taevaste väehulkade ülemjuhatajaks^[6]. Kui päikese tõusu suunda ida peeti pühaks, Kristuse suunaks, siis vastassuunda, kuhu päike loojus, peeti kurja jõudude omaks, keda ei tohtinud lasta kirikuruumi, "Uude Jeruusalemma". Selle hüpoteesi järgi oli lääneehitis sümboolne kindlustus pärast päikeseloojangut läänest tõusvate deemonite vastu.^[5]

On ka uurijaid, kes vaidlustavad üldse lääneehitise seose keisrivõimuga ja arvavad, et sellel võis olla oma osa kiriklikus liturgias, eriti ülestõusmispühadega seotud perioodil.^[6]

• 
  Corvey kloostrikiriku lääneehitis (9. sajandi teine pool)
• 
  Aacheni lossikabeli tugevalt ümber ehitatud lääneehitisest on säilinud ainult müürid (9. sajand)
• 
  Esseni toomkiriku Ottode-aegne lääneehitis (10. sajand, osaliselt ümber ehitatud)
• 
  Kölni Püha Pantaleoni kirik, vaade läänest (10. sajand)
• 
  Keisrirõdu Kölni Püha Pantaleoni kiriku lääneosas
• 
  Mindeni toomkiriku müüritaoline lääneehitis (11. sajand)
• 
  Nivellesi Püha Gertrudi kirik lääneapsiidi ja lääneehitisega (12. sajand)

• Narteks

• Welterbe Westwerk Corvey (UNESCO maailmapärandi objektide hulka kuuluv Corvey lääneehitis)
• A. Schmidt. Westwerke und Doppelchöre. Höfische und liturgische Einflüsse auf die Kirchenbauten des frühen Mittelalters. - Westfälische Zeitschrift 106, 1956

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Lääneehitis