Otto Carl Ernst Kuntze (23. juuni 1843 Leipzig – 27. jaanuar 1907 Sanremo) oli saksa botaanik.

Kuntze tegeles esialgu rohuteadusega. 1863–1866 töötas ta Berliinis kaubaagendina ning reisis Kesk-Euroopas ja Itaalias. 1868–1873 oli tal oma ettevõte, mis tootis eeterlikke õlisid ja võimaldas tal jõukalt elada.

Aastatel 1874–1876 reisis ta Kariibi mere saartel, USA-s, Jaapanis, Hiinas, Kagu-Aasias, Araabia poolsaarel ja Egiptuses. Aastal 1881 avaldas ta oma reisi kohta teose "Um die Erde". Aastatel 1876–1878 õppis ta Berliinis ja Leipzigis loodusteadusi ning sai kiinapuu uurimise eest Freiburgi ülikoolist doktorikraadi.

Aastal 1886 külastas ta Venemaa Kaug-Ida ning 1887–1888 Kanaari saari. 1890. aastate algul reisis ta Lõuna-Ameerikas, külastades peaaegu kõiki sealseid riike. 1894 külastas ta Lõuna-Aafrika riike ja Saksamaa kolooniaid Aafrikas.

Aastal 1891 avaldas ta oma reiside põhjal 7700 taime kirjeldava teose "Revisio Generum Plantarum" esimese ja teise köite, 1893 kolmanda ja 1898 viimase köite. Selles teoses tutvustas ta uudset taksonoomiat, mis korraldas ümber kogu senise süstemaatika, ning kutsus sellega esile kolleegide meelepaha.

1904 reisis ta Austraalias, Uus-Meremaal, Tseilonil, Samoal, Hawaii saartel ja USA-s.

Rahvusvahelisel 2. botaanikute kongressil Viinis 1905 tekitas tema nomenklatuur suure konflikti ja pärast seda olid akadeemilise maailma uksed tema jaoks suletud. Samal aastal kolis Kuntze Sanremosse, kus suri kaks aastat hiljem.

Otto Kuntze kirjeldatud taksonitele lisatakse autorilühend Kuntze.