Kuldīga komtuurkond oli Liivi ordu valitsusüksus (saksa keeles Gebiet).

Kuldīga komtuurkond moodustus Kuramaa keskossa pärast selle vallutamist 13. sajandi keskel. See kujunes peagi üheks olulisemaks orduvalduseks ja Kuldīga komtuur oli tähtsaim orduametnik Vana-Liivimaa lääneosas. Komtuurkonna keskus olnud Kuldīga sai 14. sajandil ka linnaõigused ja kuulus Hansa Liitu.

Kuldīga komtuurkond piirnes põhjas, läänes ja lõunas Kuramaa piiskopi valdustega ehk Piltene stiftiga, lõunas Grobiņa foogtkonna, põhjas Vindavi komtuurkonna, kirdes Kandava foogtkonna ning idas Dobele komtuurkonna ja Liivi ordu maameistri valdustega.

Komtuurkonda valitses komtuur, kellele kuulus komtuurkonnas kõrgeim kohtu-, haldus- ja sõjaline võim. Lisaks talle on nimeliselt teada ka teisi ametnikke, näiteks linnusekomtuurid (Hauskomturid), moonamuretsejad ja teised majandustegelased. Samuti on teada neli Kuldīga foogti, kes tõenäoliselt tegelesid kohtumõistmisega ja allusid komtuurile.

Kiriklikult kuulus Kuldīga Kuramaa piiskopkonda ja jagunes kihelkondadeks, mille piirid ei pruukinud ühtida poliitilistega.

Halduslikult jagunes komtuurkond ordu- ja vasallimõisateks, mis kogusid makse ja mõistsid kohalikul tasandil kohut.

Et Kuldīga asus Kuramaal, ei puudutanud Liivi sõda seda alguses otseselt. Kuid 1560. aastal langes Härgmäe lahingus viimane komtuur Werner Schall von Bell venelaste kätte vangi ja hukati. Uut komtuuri enam ametisse ei seatud ja 1562. aastal liideti endised komtuurkonna alad Kuramaa hertsogiriigiga ning Kuldīgast sai selle esimene pealinn.

• Kuldīga komtuur
• Kuldīga komtuurkonna ametnike loend
• Kuldīga ordulinnus