Kriisikava on kriisiohjes kasutatav dokument, milles kirjeldatakse isiku või organisatsioonilist reaktsiooni kriisile. ^[1]

Mõistel kriis on kümneid määratlusi, kuid juhtimisest lähtuvalt tuleb kriisi vaadelda kui pöördepunkti. Kriisid on sündmused, mis võivad põhjustada surma või vigastusi; märkimisväärset keskkonnakahju, katkestus elutähtsates kommunikatsioonides, märkimisväärset finantskahju, pikaajalist või püsivat mainekahju. Tervisekriis on olukord või kompleksne probleem, mis mõjutab inimesi ühes või mitmes geograafilises piirkonnas, teatud kindlas paikkonnas või võib hõlmata ka kogu planeeti. Tervisekriisid mõjutavad üldiselt märkimisväärselt kogukonna tervist ja majandust. Need võivad tuleneda haigustest, tööstuslikest protsessidest või halvast poliitikast.^[2]

Isikliku tervise ja vaimse tervise kriisiplaani ja kriisijärgse plaani väljatöötamine on võtmetegur tegevuskava loomiseks terviseseisundi igapäevaseks hooldamiseks.^[3] Tegu peaks olema tõhusa ja jõustatava dokumendiga, mida saab kasutada ajal, kui inimene tunneb ennast halvasti.^[4] Isiklikust kriisist või tervisekriisist taastumist võib takistada trauma või ärevus. Efektiivne kriisijärgne kava võib vähendada näiteks sõltuvushäirega isikliku ainete kuritarvitamise ja sõltuvuste mõju.

Vaimsete probleemidega isikutele on välja töötanud nn kriisikaardid, mida võib kasutada vaimse tervise kriisi korral.^[5] Iga kriis on erinev ja individuaalsed plaanid varieeruvad vastavalt vajadusele.^[6]

Osa organisatsiooni kriisikavast on ohtlike materjalide käitlemise juhised, mis on tööohutuse ja töötervishoiu põhielement.