See artikkel räägib Konstantin Pätsi mälestussambast Tahkurannas; Konstantin Pätsi monumendi kohta Tallinnas vaata artiklist Konstantin Pätsi mälestusmärk.

Konstantin Pätsi mälestussammas Tahkurannas tähistab Konstantin Pätsi sünnikohta ning on püstitatud Eesti riigi ühele rajajale – Eestimaa Päästekomitee esimehele, Eesti Ajutise Valitsuse I koosseisu ministrite nõukogu esimehele ning II ja III koosseisu peaministrile, neljakordsele riigivanemale, peaministrile riigivanema ülesannetes, riigihoidjale ja Eesti Vabariigi esimesele presidendile, Asutava Kogu ja I−V Riigikogu liikmele, Vabadusristi kavalerile.

See on 1939 avatud ja 11. augustil 1940 lõhutud mälestussamba koopia.

Tegu on ühega kolmest praegu Eesti avalikus ruumis olevast K. Pätsi monumendist. Teine asub Toila-Oru pargis ja see avati veebruaris 2020. Kolmas monument avati oktoobris 2022 Tallinnas Estonia teatrihoone kõrval.

Algse monumendi autorid olid arhitekt Anton Soans ja skulptor Ferdi Sannamees, viimane valmistas ka monumendi 6 pronksreljeefi. Ühel oli kujutatud presidendi portree, teisel tema sünnitalu, ülejäänutel maakonna ja Pärnu linna vapid ning kaks lauset presidendi kõnedest. Reljeefid valati Tallinnas ETK valukojas.^[1]

Mälestussammas paikneb pargis, mille omal ajal kavandas Pärnu linnaarhitekt Olev Siinmaa. See on teine elavale eestlasele püstitatud monument, esimene oli 1936. avatud A. H. Tammsaare oma Järva-Madisel.

Eesti Vabariigi Sõjavägede Ülemjuhataja Johan Laidoner avas samba pidulikult 25. juunil 1939. Räägiti, et samba avamispäeval oli Tahkurannas vihmaeelne ilm ja äike oli löönud sambast eemal otse maasse. Selles nähtud halba ennet.

24. juulil 1940 nimetati Johannes Varese valitsuse siseministri Maksim Undi otsusega Konstantin Pätsi ausamba fond ümber Eesti Valge Terrori Ohvrite Mälestussamba Fondiks. 11. augustil 1940 lõhkusid Nõukogude aktivistid ka mälestussamba.

Monument on valmistatud roosast graniidist, mis korjati Konstantin Pätsi sünnitalu põldudelt. See taastati Eesti Muinsuskaitse Seltsi eestvedamisel ja taasavati 25. juunil 1989. Rekonstruktsiooni autorid on Andres Mänd ja Mati Karmin, teostaja Ars Monumentaal.

Samba taasavamise päeval otsustasid kohapeal viibinud noorkotkad-veteranid, kes olid osalenud samal sündmusel ka 1939. aastal, taastada ka Noorte Kotkaste organisatsiooni.

9. mail 1991 rüvetati taastatud ausammas uuesti,^[2] tehti aga kiiresti korda.

• 
  Hetk K. Pätsi mälestussamba avamiselt 25. juunil 1939
• 
  K. Pätsi mälestussamba lõhkumine augustis 1940
• 
  Mälestussamba juurde viiv tee ja värav
• 
  K. Pätsi sünnitalu mälestussamba reljeefil
• 
  Pronksist Pätsi näokuju, 23. veebruar 2023
• 
  Vaade monumendile, 23. veebruar 2023
• 
  "Meie ei ole vabad teiste armust, vaid oleme vabaduse ise kätte võidelnud", 23. veebruar 2023
• 
  "Eesti Vabariigi presidendi sünnikoha tähistamiseks püstitatud Pärnumaa rahvas", 23. veebruar 2023

• President K. Pätsi sünnitalu monument valmis. [1] Uus Eesti, 16. juuni 1939, nr 161, lk 5.
• Presidendi sünnitalus avati mälestussammas. [2] Uus Eesti, 26. juuni 1939, nr 169, lk 6.

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Konstantin Pätsi ausammas

• Konstantin Pätsi ausammas kultuurimälestiste riiklikus registris
• Pärnumaa 1. jaoskonna politseikomissari ettekanne Konstantin Pätsi ausamba hävitamisest
• Eesti Filmi Andmebaas: Konstantin Pätsi mälestussamba avamine Tahkurannas (1989) Eesti Kroonika nr 14, 1/5.
• [3]