Kolmekeisriliit (saksa keeles Dreikaiserabkommen, vene keeles Союз трёх императоров) oli esimese Saksamaa riigikantsleri Otto von Bismarcki algatusel sõlmitud neutraliteedi- ja sõprusleping Saksa keisririigi, Austria-Ungari ja Venemaa keisririigi valitsejate vahel.

Liit sai alguse 1872. aastal, mil kohtusid keisrid Wilhelm I, Franz Joseph I ja Aleksander II. Bismarcki, kes kohtumise oli korraldanud, eesmärgiks oli eestkätt siduda Saksamaaga Austria-Ungari, et too ei läheneks revanšismimõtteis olevale Prantsusmaale. Pikemas perspektiivis oli suurem tähtsus aga Venemaa sidumisel, sest ennekõike soovis ta vältida sõda kahel rindel. Austria-Ungari huvides oli oma rahvusvahelise positsiooni tõstmine pärast 1866. aastal kaotatud Preisi-Austria sõda. Ehkki tema poliitika oli selle mõjul olnud küllaltki Saksa-vaenulik, oli tal hädasti vaja liitu, et oma ambitsioone Balkanil kindlustada. Seal oli tema põhikonkurendiks Venemaa, kellega loodeti selles liidus olles erimeelsusi siluda. Venemaa huvides oli liit juba seepärast, et mitte isoleeruda muust Euroopast, pealegi kehastasid teised keisrid riigi jaoks väga olulisi konservatiivseid väärtusi.

Liit sõlmiti ametlikult 1873. aastal. Ometi ei püsinud liikmete üksmeel kuigi kaua, sest nende erimeelsused osutusid siiski sellest suuremateks. Lõpliku hoobi kolmekeisriliidule senisel kujul andis Vene-Türgi sõda aastatel 1877–1878, milles Austria-Ungari nägi oma Balkani-huvide räiget rikkumist. Selle tulemusena sõlmiti 1879. aastal salajane Venemaa vastu suunatud Austria-Saksa liit, millega 1882. aastal ühines ka Itaalia, nõnda tekkis Kolmikliit. Samas püüdis Bismarck ikkagi jätkata ka kolme keisri omavahelist koostööd, 1882. aastal liitu pikendatigi, ehkki sedakorda ainult neutraliteedilepinguna. 1887. aastal pikendati seda veel korda, siis Edasikindlustamislepingu nime all. Kolmekeisriliidu hävitas lõplikult aga Wilhelm II ajal muutunud välispoliitika, mille tulemusena Bismarck 1890. aastal vallandati ning mõni aasta hiljem Edasikindlustamislepingut enam ei pikendatud. See andis võimaluse Prantsuse-Vene liidu tekkeks, millest hiljem arenes välja Antant.

• Kolmikliit (1882) (Saksa–Austria-Ungari–Itaalia liit)

• Helmut Piirimäe. 20. sajandisse trügides: rahvusvahelised suhted eelmisel sajandivahetusel. Horisont nr. 1, 2000.