Kinaver, värvipigmendina ka tsinnoober on punakat värvi sulfiidne mineraal, mida kasutatakse ka pigmendina maalikunstis.

Kinaveri keemiline valem on HgS (elavhõbesulfiid).

Kinaver kristalliseerub heksagonaalse süngoonia kristallidena. Kristallid on prismalised või nõeljad. Esineb enamasti teraliste agregaatidena. Erikaal on 8...8,2. Kõvadus Mohsi astmikul on 2...2,5.

Kinaver on peamine elavhõbeda maak. Esineb settekivimeis lõhetäitena ning vulkaanilistes piirkondades fumaroolide ümbruses. Moodustab kooslusi püriidi, stibniidi ning realgaariga; lõhedes ka kvartsi, kaltsedoni, kaltsiidi ning barüüdiga.

Kinaveri suurimad leiukohad asuvad Hispaanias.

Pigmendina on kinaveri kasutatud juba alates antiikajast. Varasematel aegadel jahvatati värvi tootmiseks looduslikku mineraali, tänapäeval toodetakse maalimistarvete jaoks sünteetilist kinaveri.

Pigment on nõrgalt mürgine ja mitte eriti valguskindel. Seda on heledamates ja tumedamates toonides, tumedamate kinaveride maalimisomadused on paremad. Kattevõime hea, kuivab aeglaselt. Sobib enamiku värvidega, erandiks on pliid sisaldavad pigmendid, nagu pliivalge.

Kinaveri kasutatakse õlivärvides, munatemperas ja akvarellvärvides. Mürgisuse tõttu asendatakse ta enamikul juhtudel oranžika kaadmiumpunasega.^[1]

• Kinaverpunane

Tsitaadid Vikitsitaatides: Kinaver