Kimmerlased ehk kimmerid olid rändhõimud, kes elasid 8.-7. sajandil eKr Musta mere põhjarannikul, Põhja-Kaukaasias, Krimmis ja Karpaaditideni ulatunud aladel ning rääkisid indoeuroopa iraani keelt. Nimetust "kimmerlased" kasutati ka rauaajal üldnimetusena Musta mere põhjaosa elanike kohta.

Teave nendest on meieni jõudnud Herodotose, Odüsseia ja Assüüria ajalooallikate järgi. Assüüria kuningate kirjutist kohaselt 714. a eKr asusid nad Sevani järvest loodesse jäävas piirkonnas ning tasusid andameid Urartule, kuid suutsid tõrjuda Urartu kuninga sõjaretke. 7. sajandil eKr vallutasid nad osa Väike-Aasia lääneosa alasid ning ohustasid Lüüdia alasid. Nende tagasitõrjumiseks lõi Lüüdia kuningas Giges liidu Assüüria kuninga Assurbanipaliga. Kimmerlased vallutasid Väike-Aasias osa kreeklaste Joonia linnriike.

7. sajandi paiku eKr tõrjusid sküüdid kimmerlased Väike-Aasiasse, arvatavasti Kapadookiasse.