Kapis olemine
| Osa artiklitest teemal |
Lesbid, geid, biseksuaalsed ja transsoolised inimesed (LGBT)
 |
|---|
| Seksuaalne sättumus |
| Ajalugu |
|
| Kultuur |
|
| Õigused |
|
| Ühiskondlik suhtumine |
|
| Eelarvamused/Vägivald |
|
| Teadusharud ja diskursus |
|
Kapis olemine on mõiste, mida kasutatakse lesbi, gei, biseksuaalsete, transsooliste jne (LGBT) inimeste kohta, kes ei ole avalikustanud enda seksuaalset sättumust või sooidentiteeti ning sellega seotut nagu seksuaalset identiteeti ja seksuaalkäitumist. Mõistet võib kasutada ka kirjeldamaks kedagi, kes peidab enda identiteeti sotsiaalse surve tõttu.
Mõjud
[muuda | muuda lähteteksti]Lesbi, gei ja biseksuaalse identiteedi kujunemise varajastes etappides tunnevad inimesed sageli segadust ja kogevad ebakindlust. 1993. aastal uuris Michelangelo Signorile oma raamatus, millist kahju kapis olemine toob nii kapis olevale inimesele kui ka ühiskonnale tervikule.[1]
Seidman, Meeks ja Traschen väidavad, et "kapp" võib muutuda Ameerika Ühendriikide elu kirjeldamisel varsti vanaaegseks sõnaks. Esiteks muutub homoseksuaalsus ühiskonnas üha normaalsemaks ja sellega sageli seotud häbi ja salatsemine väheneb. Teiseks sõltub metafoor kapist eeldusest, et selle stigmaga tegelemine on eluviis. Üha enam aga tegeletakse sellega lähtudes konkreetsest olukorrast.[2]
Sellele vaatamata on kapis olemine ja sealt täielikult "väljatulemine" keeruline igale inimesele, kes ei ole end määratlenud heteroseksuaalse või cis-soolisena. Eve Kosofsky Sedgwicki järgi on heteroseksistlikud eeldused ülimalt sitked: "iga kokkupuude uue klassiga, uue ülemusega, sotsiaaltöötajaga, pankuriga, majaomanikuga või arstiga tekitab uue kapi."[3]
LGBT-noorte kiusamise uurijad on leidnud, et paljud noored jäävad kappi nii kooliaastateks kui ka pärast seda. Seda seetõttu, kuna nad kardavad oma vanemate, sõprade, õpetajate või kogukonna liikmete poolset hukkamõistu. Enamasti mõjub kapis olemine halvasti inimeste vaimsele tervisele, seda eriti noorukieas. See peegeldub näiteks LGBT-noorte seas olevates kõrgetes enesetapunäitajates.[4]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Michelangelo Signorile (1993). Queer in America: Sex, the Media, and the Closets of Power. Random House USA Inc.
- ↑ Seidman S, Meeks C, Traschen F. Beyond the Closet? The Changing Social Meaning of Homosexuality in the United States. Sexualities. 1999;2(1).
- ↑ Eve Kosofsky Sedgwick (1990). Epistemology of the Closet. University of California Press.
- ↑ Lambda Legal. "LGBTQ Yputh Risk Data" (PDF). Vaadatud 20. juuni 2017.
Text is available under the CC BY-SA 4.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.
