Külmamailane
| Külmamailane | |
|---|---|
 Külmamailane Niitväljal | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Õistaimed Magnoliophyta |
| Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
| Selts |
Iminõgeselaadsed Lamiales |
| Sugukond |
Teelehelised Plantaginaceae |
| Perekond |
Mailane Veronica |
| Liik |
Külmamailane |
| Binaarne nimetus | |
|
Veronica chamaedrys L. | |
Külmamailane (Veronica chamaedrys) on mailaseliste sugukonda mailase perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim. Taime kutsutakse rahvakeeli ka nimetustega meestetruudus, vanapoisisilmavesi, maa-aluserohi ja jaanirohi.[1]
Botaaniline kirjeldus
[muuda | muuda lähteteksti]Külmamailane võib kasvada 6–55 cm kõrguseks. Kui taim kasvab väga kõrgeks, langeb ta õrna varre tõttu maapinnale. Soodsates tingimustes tulevad maapinna lähedal olevale varrele juured alla ning ta saab nii laieneda. Tal on mõlemasugulised, kaheli õiekattega õied. Nii kroon- kui ka tupplehed on liitlehised. Tupp on neljajagune, süstjate tipmetega, karvane, ripsmelise servaga, kroonist kaks korda lühem. Õiekroon on erksavärviline, helesinine, vahel valgeservaline, tumedate roodudega ning harva ka roosa. Õied asuvad hõredates väheseõielistes kobarates. Tavaliselt on ühel taimel kaks kobarat. Taim õitseb maist augustini.[2]
Taime vars on enam-vähem püstine, alusel tõusev, suhteliselt nõrk, kaetud kahe rea pehmete karvadega ja mujalt paljas. Maa-aluse osa moodustavad peenike, harunenud ja roomav risoom. Juurtel esineb mükoriisa.[2]
Taim paljuneb seemnetega ja vegetatiivselt varre juurdumisel ning risoomi laienemisel.[2]
Kasvukohad
[muuda | muuda lähteteksti]Külmamailane kasvab peamiselt kuivematel päris- ja looniitudel, palu-, loo- ja laanemetsas, karjamaadel ning puisniitudel. Mulla viljakuse osas on taim vähenõudlik, esinedes nii toitainevaesel kui ka -rikkal pinnasel. Eestis on külmamailane väga levinud taim.[2]
Keemiline koostis
[muuda | muuda lähteteksti]Keemiliselt koostiselt sarnaneb ta väga hariliku mailasega, koosnedes iridoididest, flavonoididest, triterpeensetest saponiinidest, kohvhappe derivaatidest, tanniinidest, steroididest, eeterlikest õlidest, mõruainest ja vähesel määral ka alkaloididest.[3]
Kasutamine
[muuda | muuda lähteteksti]Mitmed külmamailase rahvapärased nimetused viitavad ka tema kasutamisele meditsiinis. Tegelikult on teda tarvitatud ühe teise liigi, hariliku mailase asemel. Küll aga on tema õied ja lehed küllaltki C-vitamiini rikkad. Koduloomad ei hinda viimast aga kuigivõrd ning söövad külmamailase tuhmrohelisi taimi üpris kasinalt. Tegelikult ei ole neil ka kuigi suurt söödaväärtust, nii et külmamailast võib pidada mõnes mõttes isegi karjamaade umbrohuks.[1]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 "Külmamailane".
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 "Külmamailane".
- ↑ Ain Raal (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Eesti entsüklopeediakirjastus.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Külmamailane andmebaasis eElurikkus
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Külmamailane |
Text is available under the CC BY-SA 4.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.
