Köömned on hariliku köömne (Carum carvi) viljad, mida tarvitatakse droogi^[1], sööda ja maitseainena, samuti parfümeerias. Need kuuluvad vanimate teadaolevate maitseainete hulka.

Eesti köögis pruugitakse köömneid ennekõike peenleiva jt küpsetiste (köömneküpsised, köömnekook) hapukapsa ja kartulite maitsestamiseks. Läti traditsiooniliste toitude hulka kuulub köömnejuust. Skandinaavias on levinud köömneviin akvaviit.

Köömned on ka Tuneesia maitsesegu tabil'i ja tšillipasta harissa koostisosa.

Droogina kasutatakse köömnetest valmistatud teed – kas külma või sooja vesitõmmisena^[1], alkoholitõmmisena^[1] ja pulbrina^[1] aga ka köömneleotisena (vannivees).

Kuna köömned sisaldavad rikkalikult eeterlikke ja rasvaseid õlisid (umbes 3–7%), park- ja mõruaineid, soodustavad nad seedimist. Eeterlikud õlid leevendavad kõhukrampe ja puhitust, rahustavad magu ja ergutavad söögiisu. Kasutatakse kõhugaaside, kõhulahtisuse, nahaallergia, sügeliste, neerupõletike ja kuseteede põletike korral, südame tegevuse rahustamiseks jm.

Köömneid kasutatakse ka söödamaterjalina.^[2]

Võib asendada nõmm-liivateega (Thymus serpyllum L.).

Ülitundlikkus sarikaliste sugukonna taimede suhtes.^[1]

• mustköömen

• Alan Davidson, "The Oxford Companion to Food", Oxford University Press, lk 134, 1999, ISBN 0 19 211579 0
• Aleksander Heintalu, Anneli Sihvart, "Vigala Sassi taimravi. 500 taime koduseks tervendamiseks.", Pegasus, lk 84, 2012, ISBN 978 9949 505 28 9