Kõrvarõngad on ehted, mis kinnituvad kõrvalesta külge ning mis võivad olla eri suurust ja kuju. Erinevad rahvused on kandnud kõrvarõngaid läbi erinevate tsivilisatsioonide ja ajalooliste etappide ning tänu sellele on kõrvarõngastel ka kultuurne tähtsus.  

Kõrvarõngastel on erinevaid mudeleid: nööpkõrvarõngad, klõpsudega kõrvarõngad, konksud, kreoolid ja kõrvaketid.  

Nööpkõrvarõngad on minimaalse suuruse ja disainiga kõrvarõngad, mis on tänu oma lihtsale välimusele ka kõige rohkem levinud. Kõrvarõnga osas on peenike vars, mis läheb kõrvaaugust läbi ning mida kinnitatakse liblikakujulise klambriga.  

Kreoolid on pika kultuurse taustaga. Traditsiooniline kreooli kuju on ümmargune, tänapäeval tehakse neid igasugustes kujudes: ruudud, südamed, ovaali ja muul kujul.  

Kõrva augustamine sai alguse juba 5000 aastat tagasi. Juba iidsetel aegadel olid egiptlastel augustatud kõrvarõngad, seda tõestavad püramiidides säilinud muumiad.

Aafrikas augustati võitlejate kõrvu ja torgati läbi elevandiluust valmistatud "kõrvarõngaid" , et näidata, et mees on muutunud küpseks ja tugevaks. Samuti augustasid vanemad oma laste kõrvu, et näidata lapse sõltumist vanematest.

Euroopas umbes 16. sajandi paiku,  augustasid oma kõrvu kuninga õukonnas töötanud mehed. Samuti kandsid madrused tavaliselt üht kõrvarõngast, mis tähendas, et nad on seilanud kaugetel meredel. Nad kandsid kõrvarõngast ka juhuks, kui nad peaksid merel hukkuma,  siis tema leidja, kes iganes see ka poleks, müüks tema kõrvarõnga ja saadud tulust korraldaks talle  väärilise matmise.