^[1]Juureväline toitumine on protsess, kus toitained sisenevad taime maapealsete osade kaudu. Taimed omastavad juureväliselt peamiselt CO2 ja O2. Juureväline toitumine võib kasulik olla juhtudel, kus mullas esineb eeskätt lämmastiku või mikroelementide puudus ja ilmastikutingimuste korral, kus väetiste omastamine juurte kaudu on pärsitud.

Juureväliselt antud väetised vähendavad ekstreemsetest ilmastikutingimustest ja muudest ebasobivatest mõjudest põhjustatud taimde stressi ja soodustavad põhiväetistega antud makroelementide omastamist taimede poolt. Juureväline toitumine aga ei rahulda taimede vajadusi täielikult, kuid aitab üle saada kriitilistest olukordadest( nt. pikk põuaperiood, mulla hapestumine). Peamiselt kasutatakse lämmastikväetiseid, mikroväetiseid ja spetsiaalseid juureväliseks väetamiseks mõeldud kompleksväetiseid. Kasutamise efektiivsus oleneb lahuse kontsentratsioonist, sademete olemasolust, niiskusest, välistemperatuurist, taime vanusest ning taime pingelisuse seisundist. ^[2]