Johann Below (ka Johannes Below; 1601 Rostock – 27. detsember 1668 Rostock) oli Saksamaal ja Eestis tegutsenud arst ja Tartu Ülikooli rektor.

Below astus Rostocki ülikooli 1618. aastal. 1628. aastal kaitses ta seal doktorikraadi väitekirjaga "De variolis et morbillis" (juhendaja Jacob Fabricius).^[1] Aastatel 1632–1642 oli Below Tartu Ülikooli arstiteaduse professor, aastatel 1633–1642 aga Tartu õuekohtu- ja linnaarst. 1634. ja 1641. aastal oli ta Tartu Ülikooli rektor.

1643. aastal lahkus Johann Below Tartust ja alustas tööd Vene tsaari Mihhail Fjodorovitši (ning hiljem ka tolle järeltulijate Aleksei Mihhailovitši ja Fjodor Aleksejevitši) ihuarstina. 1651. aastal pöördus ta tagasi Saksamaale, kus asus elama Lübeckisse.

Johann Belowi vend Bernhard Below oli Rootsi kuninganna Kristiina ning kuningate Karl X Gustavi ja Karl XI ihuarst. Tema vennapoeg Jakob Friedrich Below, kes töötas Tartu Ülikooli rektorina aastatel 1696–97, oli samuti arst. Pärast Poltaava lahingus vangilangemist sai Jakob Friedrichist Peeter I õukonnaarst.

• "Svenskt biografiskt lexikon", kd 3 (1922), lk 131 jj.
• Kaarina Rein "Arstiteadus rootsiaegses Tartu gümnaasiumis ja ülikoolis aastatel 1630–1656. Meditsiinialased disputatsioonid ja oratsioonid ning nende autorid." Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2011, lk 19, 24, 35, 44–48, 50, 55, 59, 60, 94, 95,102–104, 107, 110, 111, 114, 115, 137–140.