Jevgeni Vjatšeslavovitš Passek (vene keeles Евгений Вячеславович Пассек; 14. detsember 1860 Ahtõri maakond, Harkovi kubermang, Vene Keisririik (tänapäeval Ukraina) – 1. oktoober 1912 Moskva) oli vene õigusteadlane.

Mõisaomaniku poeg. Õppis Moskva ja Berliini Ülikoolis. Töötas Tartu Ülikoolis Rooma õiguse eradotsendina 1891–1893 ja professorina 1893–1912. Ta oli 1905–1908 Tartu Ülikooli rektor.^[1]

Õpetamise kõrvalt oli Passek pikemat aega Tartu Ülikooli toimetiste toimetaja. 1905.–1907. aasta revolutsiooni ajal oli Tartu Ülikool tänu Passeki diplomaatilisusele ainus ülikool Vene Keisririigis, mis ei katkestanud tööd vaatamata keerulisele poliitilisele olukorrale.

1905. aastal avas Passek rektorina ülikooli naisvabakuulajatele, ootamata ära ministeeriumi korraldust. Selle omavoli eest anti ta hiljem kohtu alla.

4. septembril 1911 läks Passek tervislikel põhjustel erru ning sõitis Moskvasse, kus järgmisel aastal suri.

1886. aastal abiellus Jevgeni Passek Aleksandra Amfiteatrovaga, kelle vend oli kirjandus- ja teatrikriitik Aleksandr Amfiteatrov. Nende tütar Maria Grabar-Passek (1893–1975) oli vene filoloog ja antiikkirjanduse tõlkija, õigusteadlase Vladimir Grabari naine.

• Пассек, Евгений Вячеславович // Энциклопедический словарь Брокгауза и Ефрона : в 86 т. (82 т. и 4 доп.). — СПб., 1890—1907.
• Пассек Е.В. Неимущественный интерес и непреодолимая сила в гражданском праве. — М.: Статут, 2003. — 399 с.