Jekaterinburg
vene Екатеринбург
Jekaterinburgi lipp Jekaterinburgi vapp
Pindala: 490 km²
Elanikke: 1 468 833 (2018)[1][2]
Koordinaadid: 56° 50′ N, 60° 37′ E

Jekaterinburg (aastatel 1924–1991 Sverdlovsk) on linn Venemaal Uurali mägede idajalamil Lääne-Siberi tasandiku serval, Isseti jõe kaldal. See on Sverdlovski oblasti keskus.

Elanike arvult on Jekaterinburg Venemaa neljas linn.

Linn asutati Venemaa aknana Aasiasse 1723. aastal. 1918 hukati seal Venemaa keiser Nikolai II ja tema pere. 1924 pandi linnale Jakov Sverdlovi järgi nimeks Sverdlovsk. Vana nimi anti tagasi 1991.

Jekaterinburgis valitseb parasvöötme mõõdukalt mandriline kliima. Linnale on iseloomulikud järsud temperatuurikõikumised. Uurali mäed takistavad läänest saabuvate soojade õhuvoolude pääsu linna ning ilma Jekaterinburgis kujundavad külmad arktilised õhumassid ning Kaspia mere kohalt ja Kesk-Aasia kõrbetest saabuvad soojad õhuvoolud^[3]. Jaanuari keskmine õhutemperatuur on −12,6 °С (külmarekord −46,7 °С (detsember 1978)). Juuli keskmine õhutemperatuur on +19,0 °С (soojarekord +38,8 °С (juuli 1911)). Aasta keskmine sademete hulk on 537 mm^[4].

Tähtsamad tööstusharud on masina- ja metallurgiatööstus. Linn on ka suur kaubanduse keskus, olles jaekaubanduse mahult Venemaa linnadest Moskva ja Peterburi järel kolmandal kohal. Seal on suuri kaubanduskeskusi, näiteks MEGA, IKEA, Auchani jpt .

Linnast viivad maanteed Permi, Tšeljabinskisse, Serovi, Irbitti, Tjumenisse ja Kurgani. Jekaterinburg on raudteede sõlmpunkt. Linna läbib Permi ja Tjumenit Siberi raudteega ühendavad haruteed. 1991. aastast töötab linnas metroo, millel on 1 liin 8 peatusega.

Jekaterinburgis on üle 20 kõrgkooli. Vanimad on Uurali Riiklik Mäendusülikool ja Uurali Riiklik Ülikool. Riiklikes ülikoolides õppis 2002. aastal 149 400 üliõpilast, eraülikoolides 23 400 üliõpilast. Jekaterinburgis on üle 20 Venemaa Teaduste Akadeemia Uurali osakonna instituudi.

Linnas on ooperi- ja balletiteater, muusikakomöödiateater, draamateater, noorsooteater, nukuteater ja palju muid teatreid. Linnas tegutseb filharmooniaorkester. Jekaterinburgis on üle 30 muuseumi.

Rohkem kui 15 riigil on linnas diplomaatiline esindus.

Jekaterinburg jaguneb 7 linnarajooniks: Kirovski (4), Leninski (7), Oktjabrski (5), Ordžonikidzevski (3), Tškalovski (6), Verh-Issetski (1) ja Železnodorožnõi (2). Linna haldusalasse kuulub ka 29 lähiümbruse alevit ja küla.

• Jekaterinburgi teletorn

• Jekaterinburgi koduleht (vene keeles)
• Turismisait (saksa ja inglise keeles)

Sverdlovski oblasti linnad

Alapajevsk  | Aramil  | Artjomovski  | Asbest  | Berjozovski  | Bogdanovitš  | Degtjarsk  | Irbit  | Ivdel  | Jekaterinburg  | Kamensk-Uralski  | Kamõšlov  | Karpinsk  | Katškanar  | Kirovgrad  | Krasnoturjinsk  | Krasnoufimsk  | Krasnouralsk  | Kušva  | Lesnoi  | Mihhailovsk  | Nevjansk  | Nižni Tagil  | Nižnije Sergi  | Nižnjaja Salda  | Nižnjaja Tura  | Novaja Ljalja  | Novouralsk  | Pervouralsk  | Polevskoi  | Rež  | Revda  | Serov  | Severouralsk  | Sredneuralsk  | Suhhoi Log  | Sõssert  | Zaretšnõi  | Talitsa  | Tavda  | Turinsk  | Verhni Tagil  | Verhnjaja Põšma  | Verhnjaja Salda  | Verhnjaja Tura  | Verhoturje  | Voltšansk