Jõuluülestõus oli tšernogoorlaste 7. jaanuaril 1919 alanud ülestõus Serbia okupatsiooni vastu.

Jaanuaris 1916 okupeerisid Tšernogooria Austria-Ungari väed, pärast maailmasõja lõppu Serbia väed. Serbia süüdistas kuningas Nikola I Petrovići vaenlasega separaatrahu sõlmimises ning laskis kokku kutsuda Suure Rahvuskogu. Rahvuskogu oli Serbia politsei poolt kontrollitud, ta oli vastuolus ikka veel kehtiva Tšernogooria põhiseadusega. Rahvuskogu tõukas Nikola I troonilt ja keelas tal riiki naasta. 29. novembril 1918 kuulutati välja Tšernogooria liitumine Serbiaga. Tšernogooria sümbolid keelustati, sealhulgas rahvusliku mütsi kandmine. Isegi Tšernogooria nimi keelustati: tema ametlikuks nimeks sai Zeta piirkond.

7. jaanuaril, mis Juliuse kalendri järgi oli jõulupüha, algas ülestõus. Suurriikide nõudmisel käskis Itaaliasse põgenenud Nikola juba jaanuaris vastupanu lõpetada ja relvad maha panna. Vastutasuks lubasid suurriigid Nikolale taastada Tšernogooria riik diplomaatiliste vahenditega, kuid seda lubadust nad ei täitnud.

1920 keelustati Tšernogooria Autokefaalne Õigeusu Kirik mittekanoonilisel ja ebaseaduslikul viisil ja selle varad anti üle Serbia Õigeusu Kirikule.

Ülestõusnud ei suutnud võimu riigis enda kätte võtta ja see jäi pikaks ajaks vinduma. Alles 1922. aastal alanud sõjaliste operatsioonidega taastas Jugoslaavia Kuningriik kontrolli kogu Tšernogooria üle.^[viide?] Mägipiirkondades jätkus vastupanu 1926. aastani.

Tšernogoorlaste kaotused ei olnud väga suured: umbes 3000 hukkunut ja 3000 haavatut, näiteks 1915 Austria vastu võidetud Mojkovaći lahingus kaotas Tšernogooria hukkunutena umbes 6000 ja 1913 Türgi vastu võidetud Shkodëri lahingus ligikaudu 10 000 meest.

Jõuluülestõus on Jugoslaavia ajaloo üks kõige paremini hoitud saladusi.^[viide?] Ametlikult seda eitati. Enne 1990. aastaid polnud võimalik Jõuluülestõusu käsitlevaid originaaldokumente avaldada.^[viide?] See oleks näidanud, et Tšernogooria ei liitunud Serbiaga vabatahtlikult, vaid et riik annekteeriti.^[viide?]