Isiksushäired (ka isiksusehäired, isiksuse häired) on kliinilise tähendusega seisundid ja käitumisviisid, mis on püsivad, väljendavad inimese loomulikku elustiili, väljendavad enese ja teistega suhtlemise stiili, võivad avalduda indiviidi arengus varakult, võidakse omandada elu jooksul. Isiksushäired on variatsioon normaalsest isiksusest – meie kõigi isiksusi on võimalik samade isiksusjoontega kirjeldada, kuid isiksushäirete puhul on üks või mitu joont väga tugevalt väljendunud ja mõjutavad olulisel määral käitumist. Isiksushäirega inimese käitumist eristab teistest inimestest see, et nende reaktsioonid kalduvad oluliselt kõrvale selle kultuuri keskmise inimese viisist tajuda, mõelda, tunda ja suhelda. Enamasti toovad isiksushäiretega inimeste jäigad käitumismustrid kaasa probleeme sotsiaalsetes suhetes või tööalaselt, tekitavad muret inimese enda mõtetes või tema igapäevaelus. Mõnede isiksushäirete jooned häirivad peamiselt teisi inimesi, kuid mitte isiksushäirega inimest ennast.

Isiksushäire jooned avalduvad tavaliselt paljudes valdkondades: enesetunne, emotsioonid, töö, suhted. Isiksushäireid diagnoositakse enamasti täiskasvanueas, tihti pärast 25. eluaastat, sest diagnoosi tingimuseks on joonte pikaajaline püsimine.

Ka tervetel inimestel võib olla mõni isiksusejoon tugevamalt väljendunud ja erinevate isiksushäirete üksiktunnuseid võib esineda igaühel, kuid kui see ei häiri tema suhteid või igapäevaelu mingil moel, ei saa rääkida häirunud isiksusest. Isiksushäire diagnoosiks on vajalik paljude (aga mitte kõigi) joonte koosesinemine pikaajaliselt, püsivalt ja paljudes olukordades ning keskkondades. Ühel inimesel võib olla jooni erinevatest isiksushäiretest ning esineda võib ka mitu isiksushäiret korraga.

DSM-IV-s on isiksushäired jagatud kolme klastrisse ja samasse klastrisse kuuluvad isiksushäired sageli esinevad koos.

Klaster A (inglise keeles: odd/eccentric – veidrad/ekstrentrilised)

• Paranoiline isiksushäire
• Skisoidne isiksushäire
• Skisotüüpne isiksushäire

Klaster B (inglise keeles: dramatic/emotional/erratic – dramaatilised/emotsionaalsed)

• Antisotsiaalne isiksushäire. RHK-10 liigituse järgi eesti keeles ka düssotsiaalne isiksus.
• Piirialane isiksushäire. RHK-10 liigituse järgi kuulub ebastabiilse isiksushäire grupi alla, kuhu lisaks kuulub ka impulsiivne isiksushäire
• Histriooniline isiksushäire
• Nartsissistlik isiksushäire

Klaster C (inglise keeles anxious/fearful – ärevad/kartlikud)

• Vältiv isiksushäire
• Sõltuv isiksushäire
• Obsessiiv-kompulsiivne isiksushäire. RHK-10 liigituse järgi eesti keeles ka anankastne isiksus.

Kategoriseerimata

• Passiiv-agressiivne isiksushäire
• Depressiivne isiksushäire (mitte segi ajada Depressiooniga)
• Psühhopaatia

• "Isiksusepsühholoogia" Toimetanud Jüri Allik, Kenn Konstabel ja Anu Realo