Intarsia
Intarsia on panustehnika, mille korral põhimaterjalisse lõigatud süvendid täidetakse samast materjalist eritooniliste osadega. Puidu puhul kombineeritakse eri värvi õhukesi puitplaate mingi suurema pinna kaunistamisel. Reeglina valmistatakse intarsias geomeetrilisi mustreid, kuid ka figuraalseid kompositsioone.
Puidu puhul kinnitatakse alusplaadile tavaliselt hinnalisemast puidust (nt eebenist, mahagonist, palisandrist) või vineerist osi. Puitmosaiigi korral kasutatakse geomeetrilist ornamenti, vabama joone puhul aga taimornamenti ja piltkujutisi (maastiku- ja linnavaated jne). Intarsiaga on kaunistatud eesti rahvakunstis näiteks vakku, kanne ja karpe, ukse-, seina- ja laetahveldist, mööblit ja muid tarbeesemeid.
Tehnikat tunti juba Vana-Egiptuses, selle õitseng toimus 15. ja 16. sajandi Itaalias (Giuliano ja Benedetto da Maiano) ning 17. ja 18. sajandi Prantsusmaal.
Eesti tarbekunstis on intarsiat viljelenud näiteks Voldemar Kaarma (1908–1976), Harry Tertsius (1915–1979) ja Bruno Tomberg. Intarsiat on kasutatud ka nahkehistöös. [1]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ ENE (1988). Eesti nõukogude entsüklopeedia 3. Kd 3. Tallinn: Valgus. Lk 647. ISBN 5899000031.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Merit Männi. Juhuslik raamatuleid viis uue hobini. Artikkel Järvamaal tegutsevast intarsiakunstnikust Ilmar Ivast. Järva Teataja, 23. november 2019
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Intarsia |
Text is available under the CC BY-SA 4.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.
