Ida-Jeruusalemm on Jordaania poolt 1948. aasta Araabia-Iisraeli sõjas vallutatud Jeruusalemma osad, mille Iisrael 1967. aastal kuuepäevases sõjas omakorda hõivas. Ida-Jeruusalemma jääb Jeruusalemma vanalinn koos selliste judaismi, islami ja ristiusu pühapaikadega nagu Templimägi, Läänemüür ja Al-Aqsa mošee ja Püha Haua kirik.

Aastatel 1949–1967 nimetati Ida-Jeruusalemmaks Jordaaniale kuuluvat osa linnast, pindalaga 6,4 ruutkilomeetrit.

1967. aastal lülitas Iisrael 70 ruutkilomeetrit annekteeritud Läänekalda ja Jordaania Jeruusalemma alasid Jeruusalemma haldusüksuse koosseisu ja rakendas territooriumi nimetamiseks nimetust Ida-Jeruusalemm.

Hiljem on Iisraelis Ida-Jeruusalemmaks nimetatud 1967. aastal hõivatud territooriumite seda osa, millel elavad araablased.

1967. aasta ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioon nõudis Iisraelilt hõivatud territooriumite vabastamist. 1980. aastal Knesseti poolt heas kiidetud seadus deklareeris, et jagamatu Jeruusalemm on Iisraeli pealinn, piire määratlemata (vaata Jeruusalemma seadus). ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioon nr. 478 (20. august 1980) kuulutas deklaratsiooni tühiseks ning ÜRO ja enamik maailma riike ei tunnusta tänini Jeruusalemma Iisraeli pealinnana.