Hertsogkond on territoorium, lään või maaomand, mida valitseb hertsog või hertsoginna.

Mõned hertsogkonnad olid suveräänsed aladel, mis ühendati alles Uusajal (nagu Saksamaa ja Itaalia). Samas teised olid allüksused nendele kuningriikidele, mis ühendati kas osaliselt või täielikult Keskajal (nagu Inglismaa, Prantsusmaa ja Hispaania). Mõistet kasutatakse peaaegu eranditult Euroopa kohta.

Traditsiooniliselt oli suurhertsogkond, nagu Luksemburg, üldiselt sõltumatu ja suveräänne. Suveräänsed hertsogkonnad olid tavalised Saksa-Rooma riigis ja saksakeelsetel aladel.

Keskajal oli Prantsusmaal mitmeid hertsogkondi. Suurbritannia monarh kannab veel tänapäevalgi keskaegse Prantsusmaa tiitlit Normandia hertsog, ja see annab seadusliku staatuse Kanalisaarte sõltkondadele. Teised tähtsad Prantsusmaa hertsogkonnad olid Burgundia, Bretagne ja Akvitaania.

Keskaegsed Saksa hõimuhertsogkonnad (saksa keeles: Stammesherzogtum) olid seotud Frangi riigiga ja langesid kokku suurte germaani hõimude asualadega. Nad moodustasid suurte feodaalriikide tuuma, mis moodustasid kokku Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririigi. Karolingide-eelsel ajal olid need Schwaben, Bayern ja Sachsen, Karolingide-järgsel ajal lisandusid neile Franken ja Lothringen. Nende valitsejad kandsid tiitlit Herzog.

Keskaegsel Inglismaal tehti Lancashire'i ja Cornwalli territooriumid hertsogkondadeks, andes hertsogitele teatavad volitused. Lancasteri hertsogkond loodi aastal 1351, kuid ühendati peagi krooniga, kui hertsog Henry Bolingbroke tõusis aastal 1399 Henry IV nime all Inglismaa troonile. Cornwalli hertsogkond loodi aastal 1337 ja on jätkuvalt Cornwalli hertsogite alluvuses. Need hertsogkonnad on tänapäeval kaotanud oma poliitilise rolli, kuid kindlustavad hertsogitele sissetuleku. Rooside sõja ajal tegi Yorki hertsog eduka sisenemise Yorki linna, väites lihtsalt, et tal on õigus oma valdusi vallata. Kõik feodaalsed hertsogkonnad, mis Inglismaad killustasid, on läinud kuningliku perekonna kätte. Peale Cornwalli ja Lancasteri on muud Briti kuninglikud hertsogkonnad titulaarsed ja nendega ei seostu maavaldusi. Mittekuninglikud hertsogkonnad on seotud maaomandiga, kuid need on lihtsalt eravaldused, millega ei seostu muid feodaalprivileege.

Viimasel ajal^[millal?] on territoriaalseid hertsogkondi väheks jäänud; enamus hertsogkondi on viimastel sajanditel olnud lihtsalt sümboolse tähendusega. Tänapäeval ei eksisteeri sõltumatuid hertsogkondi, v.a Luksemburg, mis on sõltumatu riik ja mida ametlikult kutsutakse suurhertsogkonnaks.

Vaata artiklit: Suurhertsogkond

• Badeni suurhertsogiriik
• Soome Suurvürstiriik
• Hesseni suurhertsogiriik
• Leedu suurvürstiriik
• Luksemburgi Suurhertsogiriik
• Toscana suurhertsogiriik

• Acerenza hertsogkond
• Apuulia hertsogkond
• Austria hertsogkond
• Baieri hertsogkond
• Brabanti hertsogkond
• Bremeni hertsogkond
• Braunschweigi hertsogkond
• Kärnteni hertsogkond
• Kraini hertsogkond
• Ferrara hertsogkond
• Frangimaa hertsogkond
• Gelderni hertsogkond
• Holsteini hertsogkond
• Lauenburgi hertsogkond
• Limburgi hertsogkond
• Ülem-Lotringi hertsogkond
• Alam-Lotringi hertsogkond
• Luksemburgi hertsogkond
• Magdeburgi hertsogkond
• Mantua hertsogkond
• Mecklenburgi hertsogkond
• Milano hertsogkond
• Modena hertsogkond
• Oldenburgi hertsogkond
• Parma hertsogkond
• Pommeri hertsogkond
• Salzburgi hertsogkond
• Savoia hertsogkond
• Saksimaa hertsogkond
• Schleswigi hertsogkond
• Spoleto hertsogkond
• Steiermargi hertsogkond
• Švaabimaa hertsogkond
• Württembergi hertsogkond

• Schleswigi hertsogkond

• Cornwalli hertsogkond
• Lancasteri hertsogkond

• Anjou hertsogkond
• Akvitaania hertsogkond
• Berry hertsogkond
• Bourboni hertsogkond
• Bretagne'i hertsogkond
• Burgundia hertsogkond
• Normandia hertsogkond
• Orléansi hertsogkond

• Preisimaa hertsogkond
• Varssavi hertsogkond
• Münsterbergi hertsogkond

• Balti Hertsogiriik
• Mereäärne Horvaatia hertsogkond
• Frangi hertsogkond
• Gascogne'i hertsogkond
• Limburgi hertsogkond
• Raška hertsogkond
• Baski hertsogkond
• Ateena hertsogkond