Henry V (16. september 1387 – 31. august 1422) oli Inglismaa kuningas 1413–1422.

Henry nimetati oma isa, Inglismaa kuningas (1399–1413) Henry IV poolt 13-aastaselt Walesi printsiks ning osales Walesis toimunud Owain Glyndwri mässu mahasurumises, mille käigus kasutati ka esimest korda Inglismaal kahureid.

Henry V oli väga edukas väejuht, kes võitis Saja-aastases sõjas, Prantsusmaal 1415. aastal Agincourti lahingu ning neli aastat hiljem vallutasid inglased tema juhtimisel kogu Põhja-Prantsusmaa.

1419. aastal võttis ta naiseks Prantsusmaa Catherine'i.

Inglismaa liitlaseks ajavahemikul 1420–1435 sai seni Prantsuse kuningale allunud Burgundia hertsogkond, kes vallutas antud perioodil suuri alasid Prantsusmaal ja Madalmaades. Henry sundis seejärel 1420. aastal Prantsusmaa kuningat Charles VI-t sõlmima Troyes' lepingut, et tolle surma järel saab temast kogu Inglise ja Prantsusmaa monarh. Kuid sõjaleeris olles tabas Henryt surmav haigus ning ta suri mõned nädalad enne Charles VI-t.

Tema alaealine poeg Henry VI päris ametlikult küll Inglise ja Prantsusmaa troonid, kuid pärast Henry V surma ei suutnud inglased Prantsusmaa tähtsamaid linnu enam kuigi kaua enda kontrolli all hoida.

Henry V oli Inglismaa kuninga (1399–1413) Henry IV ja tolle esimese abikaasa Northamptoni krahvinna Mary de Bohun poeg.

Henry V oli abielus Prantsusmaa kuninga Charles VI tütre Prantsusmaa Catherine'iga, kellega ainus järglane:

• Henry (1421–1471), Inglismaa kuningas Henry VI aastatel 1422–1461 ja 1470–1471.

• Saja-aastane sõda