Henry Stuart, esimene Albany hertsog ja Rossi krahv (oma lapsepõlvetiitli järgi ka Lord Darnley; 7. detsember 1545 Temple Newsam, Leeds – 10. veebruar 1567 Kirk o' Field, Edinburgh) oli Šotimaa konsortkuningas 1565–1567, Šotimaa kuninganna Mary I abikaasa.

Henry Stuart sündis Inglismaal neljanda Lennoxi krahvi Matthew Stewarti ja Margaret Douglase pojana. Tema isa oli Inglismaal pagenduses ning naasis Šotimaale alles 1564. aastal.

Henry Stuart abiellus 29. juulil 1565. aastal Holyroodhouse'i palees oma sugulase Mary I-ga. 30. juulil sai ta Šotimaa kuninga tiitli, kuid sellega ei kaasnenud mingit kuninglikku võimu.

Henry ja Mary abielu oli õnnetu. Henry oli kuningannast kolm aastat noorem ning võrdlemisi ebaküpse käitumisega. Henry olevat olnud õela iseloomuga, lisaks liialdas ta alkoholiga. Kõige selle tõttu oli ta Šotimaa kõrgaadli hulgas ebapopulaarne.

Peatselt pärast abiellumist jäi Mary rasedaks. Henry, kes oli kade Mary erasekretäri David Rizzio peale, süüdistas teda kuninganna rasestamises ning lasi ta mõrvata. Pärast poeg Jamesi sündi paari omavahelised suhted paranesid. Henry oli endiselt aadli hulgas ebapopulaarne ning ka tema suhted Maryga halvenesid taas pärast seda, kui too nõudis endale abikaasaga võrdseid õigusi.

10. veebruaril 1567 leiti Henry ja tema teenri surnukehad Hamiltonide maja aiast Edinburghis Kirk o' Fieldis, kus nad olid peatunud. Henry kandis vaid öösärki, mis lubab oletada, et ta põgenes kiiruga oma magamistoast. Samal ööl oli majas toimunud plahvatus, millest Henry oli eluga pääsenud ning õue põgenenud, kus ta mõrvati. On oletatud ka, et Henry ja tema teener kägistati majas ning plahvatus korraldati mõrvade varjamiseks. Peamisteks kahtlusalusteks mõrvas olid James Hepburn, neljas Bothwelli krahv (kellest sai Mary järgmine abikaasa) ja tema toetajad, eelkõige Archibald Douglas, kelle kingad leiti mõrvapaigalt. Mõrvas kahtlustati ka kuninganna Maryt.

Henry mõrv oli üheks võtmesündmuseks Šotimaa allakäigul ning liitmisel Inglismaaga.

• Stewarti klann
• Stuartid