Hassaniija keel
| Hassaniija keel | |
|---|---|
| Kõneldakse |
 Mauritaania  Nigeeria Alžeeria  Liibüa  Maroko  Senegal  Mali  Lääne-Sahara |
| Kokku kõnelejaid | 3 278 190 [1] |
| Keelesugulus | Afroaasia keelkond [2] |
| Keelekoodid | |
| ISO 639-3 | mey |
 Hassaniija keele levikuala | |
Hassaniija keel on araabia keele murre, mis on Mauritaania araabiakeelsete elanike, enamasti beduiinide emakeel.
Hassaniija keelt kasutatakse harva lingua franca'na. Kirjakeelena kasutatakse araabia kirjakeelt või mõnd võõrkeelt, näiteks prantsuse keelt. Peale Mauritaania räägitakse hassaniija keelt veel Nigeris, Alžeerias, Liibüas, Marokos, Senegalis, Malis ja Lääne-Saharas.[1]
Kirjaviis
[muuda | muuda lähteteksti]Hassaniija tähestik ladina kirjaviisis:
a e i u aa ii uu b t th j h kh d f dh r z s sh s d t dh gh v q g k l m n h w y
Peale ladina kirja on kasutusel ka araabia kiri.[1]
Sõnavara
[muuda | muuda lähteteksti]Asesõnad
[muuda | muuda lähteteksti]Isikulisi asesõnu on hassaniija keeles kümme:
|
Ainsus |
Mitmus |
|||
|---|---|---|---|---|
| mina | ānä | (ə)hnä, nəhnä | ||
| sina | naissoost | (ə)nti, (ə)ntiyyä | (ə)ntūmāti | |
| meessoost | (ə)ntä | (ə)ntūmä | ||
| tema | naissoost | hiyyä, hiyä | hūmāti | |
| meessoost | huwwa, hūwä | hūmä |
Arvsõnad
[muuda | muuda lähteteksti]Näiteid hassaniija keele arvsõnadest: [3]
| Üks | waahid |
| Kaks | ethneyn |
| Kolm | ethlaathe |
| Neli | arbᶜa |
| Viis | khamse |
| Kuus | sitte |
| Seitse | isebᶜa |
| Kaheksa | ethmaanye |
| Üheksa | tisᶜa |
| Kümme | ᶜashra |
Keele struktuur
[muuda | muuda lähteteksti]Afroaasia keelkonnale omaselt kasutatakse VSO sõnajärge. Hassaniija keeles esineb kaks dialekti, mille põhilised erinevused on foneetilised e häälikulised.
Fonoloogia
[muuda | muuda lähteteksti]Tavaliselt langeb rõhk sõna viimasele silbile. Hassaniija keeles on esindatud kõik klassikalise araabia keele foneemid. Keeles on 33 konsonanti, mis omakorda jagunevad rõhulisteks ja mitte rõhulisteks. Täishäälikud jagunevad lühikesteks ja pikkadeks. Pikad vokaalid on samad, mis araabia keeles (a, i, u ) ning lühikesi vokaale on vaid üks rohkem (a, i, u, ə). [4]
Vokaalid [5]
[muuda | muuda lähteteksti]| Pikad | Lühikesed avatud silbid | Suletud silbid |
|---|---|---|
| /ī/ | /i/ | /ə/ |
| /ū/ | /u/ | |
| /ā/ | /a/ | /a/ |
Konsonandid [5]
[muuda | muuda lähteteksti]| velariseering | labiaalne | alveolaarne | prepalataalne | Postpalataalne | velaarne | farüngaalne | larüngaalne | |||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| klusiilid | – | b | d | dY | g | |||||
| Helilised | + | b | d | |||||||
| helitud | – | t | q | |||||||
| frikatiivid | – | v | z | ž | g | h | h | |||
| helilised | + | (y) | z | |||||||
| helitud | + | s | ||||||||
| nasaalne | – | m | n | n(y) | ||||||
| nasaalne | + | m | (n) | |||||||
| lateraalne | l | |||||||||
| tremulant | r | |||||||||
| poolvokaal | w | y |
Diftongid
[muuda | muuda lähteteksti]Neli põhilist diftongi hassaniija keeles on /ay/, /aw/, /iy/ ja /uw/. [5]
Morfosüntaks
[muuda | muuda lähteteksti]Tulevik
[muuda | muuda lähteteksti]Tulevikku väljendatakse muutumatu partikli lāhi abil (lāhi ngīs nwākšōṭ əš-šhaṛ əd-dāxəl – Ma lähen järgmisena Nouakchotti).[5]
Eitus
[muuda | muuda lähteteksti]Eitust väljendatakse fraasi mā abil, kui ka fraasil lā on kindlad kasutusalad: keelud, pärast silpe wə või u, halva soovi väljendamiseks (lā təbki! ‘ära nuta!’) (mā-ni xāyəv ‘ma ei karda’).[5]
Sugu
[muuda | muuda lähteteksti]Naissoo tunnus hassaniija keeles on sõna lõpus olev morfeem -a(t). [5]
Dialektid
[muuda | muuda lähteteksti]Hassaniija kaks dialekti on Nemadi ja Imraugen. Nemadi dialekti räägitakse Ida-Mauritaanias, kus kõnelejateks on väikesearvulised hõimud. Neil on eri morfeemid sõnade koer, küttimine ja hobune jaoks.[1] Imraugeni dialekti räägivad paarsada kalastusega tegelevat hõimu. Imraugeni keele noorem põlvkond räägib aina enam puhast hassaniija keelt. [6]
Keelenäited
[muuda | muuda lähteteksti]Tere Hommikust! – Ish haal is-sbaah[7]
Kust Sa pärit oled? – Nte min mneyn?[7]
Näeme homme! – lle is-subh[7]
Kuhu Sa lähed? – Nte ish gaayes? [7]
Hassaniija keeles on võimalik kuulata ka piiblilugusid[8].
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Language of Mauritania Ethnologue (kasutatud september 2013)
- ↑ [1] Afroaasia keeled
- ↑ [ http://www.martindalecenter.com/Language_3_Arabic.html/prs Martindale´s Language and Translation Center ]Kasutatud oktoober 2013
- ↑ Hassaniya Arabic Kasutatud oktoober 2013
- ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 5,5 Hassaniyya Kasutatud oktoober 2013
- ↑ Imraugen dialect/prs Imraugen dialect Kasutatud oktoober 2013
- ↑ 7,0 7,1 7,2 7,3 Hassaniyya lessons[alaline kõdulink] Kasutatud oktoober 2013
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 3. detsember 2013. Vaadatud 28. novembril 2013.
((netiviide)): CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
Text is available under the CC BY-SA 4.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.
