Harald Vellner (Wellner) (pseudonüümid Ajaleheneeger, Boheme, leheneeger, Piibeleht^[1]; 2. märts 1893 Palupera, Valgamaa – 2. märts 1970 Älvsjö, Stockholm, Rootsi) oli Eesti ajakirjanik, Estonia teatri näitejuht ja lavastaja.

Harald Vellner sündis Vanamõisas Palupera vallas Tartumaal ja õppis Otepää kihelkonnakoolis^[2], õppis keeli ning osales Peterburis ja Helsingis ajakirjanduskursustel.

Ajakirjanikutööd alustas 1913 Tartu ajalehtedes Meie Aastasada ja Tartu Päevaleht, selle kõrvalt töötas Estonia teatris dramaturgi ja lavastajana. Aastatel 1915–1917 oli Estonia dramaturg ja lavastaja. 1917–1918 töötas ajalehe Sakala peatoimetajana. 1918. aastal oli Eesti Päevalehe peatoimetaja Peterburis. Aastatel 1919–1938 oli Vaba Maa toimetuses päevauudiste osakonna toimetaja, kus arvustas peamiselt Tallinna teatreid. Oli Eesti Ajakirjanike Liidu esimees 1927–1928.

Draamastuudio teatrikoolis õpetas teatriajaloo kursust ja töötas kuni 1939. aastani ka Esto-Muusika äris. 1939 siirdus Soome^[3] ajalehe Helsingin Sanomat juurde, kus tegi kaastööd Skandinaavia ja Inglise ajakirjandusväljaannetele. 1940. aastal oli Harald Vellner üks Soome kaitsepolitsei Valpo infoallikas, kes informeeris 21. juuni 1940 meeleavalduse organiseerijatest^[4].

1944. aastal kolis Rootsi, kus tegi arhiivitööd ja kaastööd Eesti Päevalehele.

Harald Vellner on maetud Stockholmi Metsakalmistule.^[5]

• Jerome K. Jerome "Võõras" (1915)
• Vilho H. Vellner "Metsakuningas" (1916)