Harald Uibo
Harald Uibo[1] (9. märts 1920[2] Valgjärve vald – 24. jaanuar 2002) oli eesti koorijuht ja pedagoog.[3][4]
Elu ja õpingud
[muuda | muuda lähteteksti]Harald Uibo muusikahuvi ilmnes varakult. Ta mängis Valgjärve puhkpilliorkestris ja 1933. aasta laulupeol oli ta noorimaid osalejaid pillimeeste koondorkestris.[5] 1941. aastal lahkus ta salaja kodust Valgjärvel, et Tallinnas edasi õppida, kuid raudteejaamas kohtus juhuslikult isaga, kes ka siiski nõusse jäi, et minna ja õppida on vaja.[5] Esialgu oli ainult unistus, kuid 5 aastat muusikakooli sai edukalt läbi ja 1954. aastal lõpetas H. Uibo ka Tallinna Riikliku Konservatooriumi Gustav Ernesaksa koorijuhtimisklassis.
Töö
[muuda | muuda lähteteksti]Vastavalt oma aastakäigule (sõjaväkke mobiliseerimine sünniaasta järgi, vastavalt Nõukogude või Saksa armeesse) oli H. Uibo sõjas, algul Punaarmees, siis riiklike kunstiansamblite koosseisus Jaroslavlis, kust algas tee RAMi lauljana, abidirigendina ja alates 1956. aastast dirigendina.[3]
1964. aastal siirdus Harald Uibo pedagoogilisele tööle, algul Tallinna Pedagoogilisse Instituuti, hiljem Tallinna Riiklikku Konservatooriumi. Dirigeerimist on tema juures õppinud üle 50 eesti muusikaõpetaja.
Alates 1981. aastast oli H. Uibo professor.
Harald Uibo juhatas paljusid isetegevuskoore. Neist mitu on tema enda asutatud: Tööstuskooli nr. 2 meeskoor (1952–58), Kutsehariduse Peavalitsuse meeskoor (1956–60), Tallinna Pedagoogilise Instituudi meeskoor ja segakoor (1955–62), mis kõik kiiresti kõrgtasemele jõudsid ja üleliidulisi konkursse võitsid.[2] H. Uibo juhatas ka paljusid teisi koore, teiste seas ka Tallinna Polütehnilise Instituudi akadeemilist meeskoori (1962–71).[6][7]
1970. aastal asutas ta Eesti Õpetajate Meeskoori, mida juhatas pikka aega ja mis jäi tema viimaseks kooriks. H. Uibo meenutas, et tööd oli juba nii palju, et ta ei oleks sugugi tahtnud üht koori juurde saada, aga mehed kutsusid väga järjekindlalt ja siis ta jäi nõusse, et ühe korra tuleb. Ning jäigi.[8]
H. Uibo oli pikka aega seotud üldlaulupidude liikumisega. 1955–1980 oli ta meeskooride üldjuht ning dirigendipuldis mitmetel üliõpilaslaulupidudel ja rajoonilaulupäevadel. Ta on juhatanud meeskooride sektsiooni ja olnud selle liige. On loonud meeskoorilaule ja koostanud koorikogumikke.
1978. aastal anti Harald Uibole Eesti NSV rahvakunstniku aunimetus.
Harald Uibo on maetud Metsakalmistule.[9]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Foto: H. Uibo
- ↑ 2,0 2,1 H. Uibo. Elust ja segadusest sünnikuupäevaga. Harald Uibo ja Henn Rebane. ERR arhiiv. (kuulatud 18.04.2015)
- ↑ 3,0 3,1 H. Uibo. www.sirp.ee (vaadatud 18.04.2015)
- ↑ H.Uibo. laulupidu.tartu.ee (vaadatud 18.04.2015)
- ↑ 5,0 5,1 H. Uibo. Elust ja segadusest sünnikuupäevaga. Harald Uibo ja Henn Rebane. ERR arhiiv.(kuulatud 18.04.2015)
- ↑ TAM. Ajaloost. (vaadatud 18.04.2015)
- ↑ TAM dirigendid. (vaadatud 18.04.2015)
- ↑ Eesti Õpetajate Meeskoor - 25. ERR arhiiv. (vaadatud 18.04.2015)
- ↑ "kalmistud.ee". Originaali arhiivikoopia seisuga 7. september 2018. Vaadatud 19. aprill 2015.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Killukesi jäämäe veealusest osast. Ühe laululaevakapteni meenutusi Gustav Ernesaksast. H. Uibo.
- RAM-I poolsada. 04. Age Raa vestleb Harald Uiboga elust ja RAMi sattumisest, seal laulmisest ning dirigenditööst. ERR arhiiv
Text is available under the CC BY-SA 4.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.
