Harald Arman (22. mai 1910 Tallinn – 13. oktoober 1965 Tallinn) oli eesti arhitekt, planeerija ja ametnik, Eesti NSV Teaduste Akadeemia liige (alates 1946).

Ta lõpetas 1928. aastal Tallinna Peetri Reaalkooli ja 1933. aastal Tallinna Tehnikumi arhitektuuriharu. Aastatel 1935–1937 töötas ta Tallinnas ETK arhitektuuribüroos, 1937–1940 linnavalitsuse arhitektuurijaoskonnas ja 1940–1941 asejuhatajana projekteerimistrustis. Aastatel 1941–1944 oli ta Punaarmees.

Arman oli eesti arhitektuuri peamine sovetiseerija, kes omas administratiivvõimu, juhatades Tallinnas aastatel 1944–1955 Arhitektuuri Valitsust ja 1955–1964 Ehituse ja Arhitektuuri Komiteed, kuid ka projekteeris kesksed linnaehituslikud sõlmed ja esindushooned.

Aastatel 1948–1955 õpetas ta Tallinna Polütehnilises Instituudis ja Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis.

Aastal 1934 oli ta Eesti Arhitektide Ühingu ja Insenerikoja liige, 1945 Eesti Nõukogude Arhitektide Liidu asutajaliige. 1946. aastal määrati ta Eesti NSV Teaduste Akadeemia ja 1950. aastal NSV Liidu Arhitektuuriakadeemia korrespondentliikmeks. Arman pälvis 1960. aastal Eesti NSV teenelise kunstitegelase aunimetuse.

Arman töötas välja ETK-s koos Salme Liiveriga maakaupluste ja nende sisustuse funktsionalistlikke lahendusi. Ta projekteeris Tallinnas funktsionalistlikud elamud Vambola 6 (1937, taastati pärast sõda, lammutati 1990. aastatel) ja Puhke 4 (1939). Koos Ott Puuraidiga projekteeris ta ehitusühingu Oma Pere mitmeti uuendusliku luksuskorteritega elamu Tallinnas Roosikrantsi 8b. Dolomiitfassaadi ehib August Vommi reljeef "Perekond". Herbert Johansoni käe all projekteeris ta Kopli algkooli (1940–1950, nüüd Tallinna Kunstigümnaasium).

• Tallinna Vabaduse väljaku ruumilise kujundamise konkursil 1937 pälvis ostu tema ja Salme Liiveri kavand, mis nägi ette lammutada tütarlaste kommertsgümnaasium (nüüd Inglise kolledž) ja asemele ehitada autemplid nagu Hitleril Münchenis.^[1]
• Võitis 1938 Pärnu esinduslinnajao planeeringu konkursi. Seda arvestades kerkis Eesti Panga hoone ja selle esine väljak Rüütli tänava ääres.
• 1940–1941 planeeris ja projekteeris Tallinna Polütehnilise Instituudi hoonerühma Hiiule.^[2]
• Koostas 1945–1948 koos Otto Keppe ja Anton Soansiga Tallinna generaalplaani (kinnitati 1952).^[3]
• Tegeles 1945–1953 Tallinna Kultuurikeskuse kavandamisega Estonia ette sõjas hävinud kvartalite asemele. Selle järgi rajati nüüdne Teatri väljak ja Rävala puiestee (haljastus Aleksander Niine).^[1]
• Juhtis 1952 Pärnu oblastikeskuse suurejoonelise projekti koostamist, mis teostati jõe ja Endla teatri vahel osaliselt.
• Kavandas koos August Volbergi ja Peeter Tarvasega stalinistliku Eesti NSV paviljoni Moskvasse Üleliidulisele Põllumajandusnäitusele (1949–1954, ümber ehitatud).
• Kadriorus kavandas skulptorite Martin Saksa ja Endel Taniloo loodud Friedrich Reinhold Kreutzwaldi monumendi arhitektuurse osa (1952–1958)

• Harald Arman, Salme Vahter. "Ühiskaupluse sisustus". – Eesti Tarvitajateühisuste Keskühisus. Tallinn 1939
• Initsieeris 1965 ilmunud "Eesti arhitektuuri ajaloo" koostamise ja kirjutas peatoimetajana sinna linnaehituse peatükid.^[4]
• Kirjutas linnaehitusliku analüüsi "Tuleviku Tallinn" (1950)^[5]

Tema õde oli näitleja Reet Aarma.

• Kalm, Mart. Arman, Harald. // Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Tallinn 1996. Lk 32-33.
• Sultson, Siim (2013). Kuidas Eesti arhitektil tuli planeerida "õigesti" ja unustada "vale". Eesti linnaruumi kujundamisest aastail 1944–1955. Akadeemia, 12, 2248−2277.