Hans Jørgensen Wegner (2. aprill 1914 – 26. jaanuar 2007) oli Taani mööblidisainer, kelle looming, lisaks Poul Henningseni ja Arne Jacobseni jt omale, tegi taani disaini eelmise sajandi keskpaigas rahvusvaheliselt tuntuks. Tema modernistliku kooli rõhuasetusega funktsionaalset modernistlikku stiili on sageli kirjeldatud kui "orgaanilist funktsionaalsust". Antud koolkond tekkis peamiselt Skandinaavia riikides, kus tegutsesid samal alal Poul Henningsen, Alvar Aalto, Arne Jacobsen jt. Oma eluajal kavandas ta üle 500 tooli, millest üle 100 läks masstootmisse ning millest paljud on muutunud äratuntavateks disainiikoonideks. Lisaks mööblile lõi ta lauahõbedat, tapeete ja palju erinevaid valgusteid.

Enne Kopenhaageni Kunsti- ja Käsitöökooli astumist õppis ta tisleritööd. Samas koolis oli ta hiljem 1946–1953 loengupidaja. Alates 1938–1942 töötas ta mööblidisainerina Arne Jacobseni ja Erik Molleri arhitektuuribüroos. Aastal 1943 asutas ta oma praksise Gentoftes ja tegi koostööd Børge Mogenseniga sisekujunduse loomisel, mida eksponeeriti 1946. aastal Kopenhaagenis toimunud mööblinäitusel. Kogu oma pika karjääri jooksul projekteeris ta palju mööblit tuntud Taani mööblitootjatele Johannes Hansenile ja Fritz Hansenile.

Wegner on pälvinud olulisi disainiauhindu alates Lunningi auhinnast aastal 1951, Milano Triennale Grand Prix'ist samal aastal, prints Eugeni medalist Rootsis kuni Taani Eckersbergi medalini. 1959. aastal andis Londoni Royal Society of Arts talle kuningliku audoktori nimetuse (Royal designer for industry). Tema loomingut on mitmes mainekas rahvusvahelises disainikogus, sealhulgas New Yorgi Moodsa Kunsti Muuseumis ja Müncheni Die Neue Samlungis.