See artikkel on koolijuhist; samanimelisest bioloogist vaata artiklit Ants Roos (bioloog).

Ants Roos (kuni 1935. aastani Hans Reinhold; 6. aprill 1885 Paide – 11. aprill 1962 New York) oli eesti pedagoogikateadlane ja koolijuht.

Pooldas reformpedagoogikat ja kooliuuendust, toetas õpilaste omaalgatust ja noorsooliikumist. Pidas oluliseks õpilastes rahvustunde arendamist, eriti kunstilise kasvatusega muusika ja luule mõjul.

Roos õppis Paide algkoolis, Türi kihelkonnakoolis ja Tallinna linnakoolis. Omandas 1907. aastal Tallinnas pedagoogikakursustel algkooliõpetaja kutse. 1910. aastal sooritas gümnaasiumi küpsuseksamid Pärnu Gümnaasiumis.

Aastail 1910 ja 1913–1917 õppis Peterburi Ülikoolis germaani filoloogiat ja filosoofiat. 1927. aastal lõpetas Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna pedagoogika eriala magistriväitekirjaga "Rahvuslik kasvatus koolis". Täiendas ennast pärast Teist maailmasõda Bostonis Massachusettsi Ülikooli kaheaastastel pedagoogika- ja psühholoogiakursustel.

Oli aastail 1907–1910 Vändra kihelkonna Juurikaru külakooli ja Saaloma külakooli õpetaja. 1917–1919 töötas Tallinna Poeglaste Kaubanduskoolis õpetajana ning 1919. aastal Harjumaa koolinõunikuna.

Aastatel 1919–1920 oli ta Eesti Vabariigi esimene riigiraamatukoguhoidja, kellena pani aluse Riigiraamatukogu kujunemisele ja tööle.

Aastail 1919–1925 oli Roos Tallinna Õpetajate Seminari direktor. Tagandati ideoloogilistel põhjustel seminari direktori kohalt süüdistatuna halvas poliitilises kasvatustegevuses. Töötas 1925–1928 Tartus kutsevaliku nõuandla juhatajana ning Pallase kunstikooli pedagoogikaõppejõuna.

Aastast 1928 töötas Tallinna Linna I Tütarlaste Gümnaasiumi direktorina, Tallinna III Gümnaasiumi direktori ametikohalt vabastati arvates 19. augustist 1940. aastal^[1].

Valiti 1917. aastal Eestimaa Kubermangu Ajutisse Maanõukogusse ja 1937. aastal Rahvuskogusse.

Põgenes 1944. aastal Saksamaale, kus tegutses mitmes põgenikelaagris eesti gümnaasiumi (mh Geislingeni Eesti Gümnaasium) õpetaja ja direktorina. 1949. aastal asus elama New Yorki, kus lõi kaasa eestlaste hariduselus.

Roos osales Eesti Õpetajate Liidu tegevuses, kuuludes korduvalt liidu juhatusse. Aastail 1919–1921 oli Eesti Õpetajate Liidu häälekandja ajakirja Kasvatus toimetaja. Võttis osa Eesti Karskusliidu tegevusest ja oli üks ühingu Radikaal asutajaid.