Hamilcar Eugen Magnus von Fölkersahm (ka Hamilkar von Fölkersahm, lätipäraselt Hamilkārs Felkerzāms; 3. november 1854 Cēsis – 4. august 1929 Gleinitz) oli baltisakslasest jurist ja poliitik.

Ta õppis aastatel 1874–1879 Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas. Ülikooli lõpetamise järel töötas ta Venemaa keisririigi kohtusüsteemis Tukumsis ja Vitebskis. Aastatel 1885–1900 oli ta Kuramaa rüütelkonna teenistuses Jelgavas, aastatel 1901–1920 oli ta Kuramaa aadli krediidiühingu sekretär ja juhatuse liige, aastal 1906 oli ta Kuramaa esindaja rüütelkondade Balti nõukogus, aastatel 1909–1912 Peterburis Evangeeliumi-luteriusu Peakonsistooriumi ilmalik liige. Aastatel 1910–1920 oli ta mõisnik Kuramaal Talsi kreisis (maad oli tal 1312 tiinu), lisaks oli ta au-rahukohtunik.

Aastal 1907 valiti ta Vene keisririigi III Riigiduuma liikmeks (Kuramaa kubermangust). Duumas olles kuulus ta oktobristide fraktsiooni, ta valiti korraldavasse maa-, kohaliku omavalitsuse, isikupuutumatuse ja usutunnistuse küsimuste komisjoni. Lisaks valiti ta aastal 1912 Vene keisririigi IV Riigiduuma liikmeks (Kuramaa kubermangust).

Ta elas aastast 1919 Saksamaal. Ta suri aastal 1929 Gleinitzis (praeguse nime ja haldusjaotuse järgi Glinica, asub Wrocławi maakonnas Alam-Sileesia vojevoodkonnas Poolas.

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Hamilcar von Fölkersahm