Hagi Šein (ka Hagi Shein; 13. september 1945 Tallinn – 19. juuni 2024) oli juudi päritolu Eesti ajakirjanik, meediajuht ja televisiooniõppejõud.

Hagi Šein lõpetas 1963. aastal Tallinna 21. Keskkooli (hõbemedaliga) ning 1973. aastal Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo ja sotsioloogia erialal (cum laude). Seejärel oli ta teleajakirjanduse ja telesotsioloogia alal Moskva Riikliku Ülikooli ajakirjandusosakonnas aspirantuuris. 2001. aastal sai ta Tartu Ülikoolis teadusmagistrikraadi (MSc) ajakirjanduse alal. Aastatel 2001–2007 oli ta samas doktorantuuris televisiooni ajaloo ja meediapoliitika alal. Tema telemeediaalane kvalifikatsioon oli võrdsustatud doktorikraadiga 2002. aastal, mil ta valiti viieks aastaks Concordia Rahvusvahelise Ülikooli telemeedia professoriks.^[1]

1967. aastal asus ta tööle Eesti Televisiooni, kus töötas "Aktuaalse kaamera" tootmisassistendina (1967–1968), filmimonteerijana (1968–1971) ning sotsioloogi, saatejuhi ja kommentaatorina (1971–1988). Ta juhtis muu hulgas selliseid suure ühiskondliku kõlapinnaga saatesarju nagu "Kodulinn", "Ajurünnak", "Prillitoos", "Mõtleme veel" ja "Nõukoda".

Aastatel 1990–1992 oli ta Eesti Televisiooni peadirektori asetäitja ja 1992–1997 Eesti Televisiooni peadirektor, 2000–2012 Ringhäälingu- ja Rahvusringhäälingunõukogu liige ning 2010–2012 Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu esimee ^[2] Rahvusringhäälingu ühiskondliku nõukogu liige alates 2002.

Hagi Šein õpetas televisiooni eriala Tartu Riiklikus Ülikoolis (1976–1986). Aastatel 1997–2003 töötas ta Concordia Rahvusvahelise Ülikooli meediateaduskonna dekaanina, seejärel Audentese Ülikoolis (2003–2006) ja Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakoolis (õppedirektor ja direktori kt, 2006–2011).^[1] 2011–2021 oli ta TLÜ BFM meediaosakonna juhataja, audiovisuaalse meedia BA ja televisiooni MA õppekavade kuraator.

Alates sügisest 2021 oli ta Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudi telekultuuri külalisprofessor. Ta oli ka Eesti filmi andmebaasi peatoimetaja (alates 2008), televisiooniteaduse ja -ajaloo andmebaasi Telekraat looja ja kuraator (2022) ning Eesti Filmi Instituudi nõukogu esimees (kuni oktoobrini 2022), Tallinna Ülikooli nõukogu, Tallinnfilmi nõukogu ja Eesti Rahvusarhiivi nõukogu liige.

Hagi Šein tegi stsenaristi ja režissöörina 12 dokumentaalfilmi, näiteks "Ratastoolitants" (1986), "Raudrohutee" (1985) ja "Lepatriinutalv" (1989).^[1]

Ta kirjutas uurimusi Eesti televisiooni ajaloost, neist olulisemad on

• "Digiajastu teleraamat. Digiajastu televisioon Eestis 2000–2020" (2021, 688 lk).
• "Suur teleraamat" (TEA Kirjastus 2005, 527 lk)
• "Televisioon Eestis 1955–2004". [Raamatus "Meediasüsteem ja meediakasutus Eestis 1965–2004"]. (Tartu Ülikooli Kirjastus 2004)
• "Eesti telemaastik 1991–2001. Uurimused. Diskussioon. Teabekogud." (Tartu Ülikooli Kirjastus 2002)

Hagi Šein oli Sotsiaaldemokraatliku erakonna liige. Ta oli varem ka Eestimaa Rahvarinde eestseisuse liige, Eestimaa Rahvuste Foorumi president, Tallinna linna volikogu liige (2001–2004), Vabariigi Presidendi esindaja rahvusvähemuste ümarlauas ning Vabariigi Presidendi akadeemilise nõukoja liige (2002–2007).

• 1987 – Evald Tammlaane nimeline ajakirjanduspreemia saatesarja "Prillitoos" eest
• 1989 – Eesti NSV teeneline ajakirjanik
• 2002 – Valgetähe IV klassi teenetemärk^[3]
• 2006 – Riigivapi III klassi teenetemärk^[4]
• 2014 – Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali aastapreemia (missioonipreemia Eesti filmi andmebaasi loomise ja järjekindla arendamise eest)
• 2015 – Tallinna Ülikooli teenetemärk
• 2021 – EFTA elutööpreemia
• 2022 – Eesti Rahvuskultuuri Fondi preemia panuse eest meedia- ja telekultuuri arengusse

Tema arhitektist vend Harry Šein (1947–2013) emigreerus 1979. aastal Iisraeli.

• Hagi Šein Televisiooniteaduse ja -ajaloo andmebaasis Telekraat
• Hagi Šein Eesti filmi andmebaasis
• "Ajaproov. Hagi Šein". Telesaade Hagi Šeini 60. sünnipäevaks. ERR-i digihoidla. Esmaeeter: 11. september 2005
• "Pildid: Hagi Šeini ärasaatmine Tallinna Ülikoolis" ERR kultuur, 27. juuni 2024