Haapsalu lossipark ja Krahviaed
Haapsalu lossipark ja Krahviaed on kaitsealune park Läänemaal Haapsalu linnas.
Haapsalu lossipargi piir kulgeb mööda katastriüksuse 'Linnus' piiri. Pargi pindala on 7,4 ha. Pargis kasvab Eesti kõrgeim läänepärn (kõrgus 34,5 m, [1]).
Park jääb ka Väinamere loodusalale, mis kuulub Natura-alade hulka.
Haapsalu lossipargi ja Krahviaia keskkonnaregistri kood on KLO1200517.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]
19. sajandi 20. aastatel perekond von Stenbock rajasid Haapsalu piiskopilinnuse taha, Uuemõisa mõisa maadele linnamõisa. Linnamõis müüdi 1828. aastal De la Gardie perekonnale ja sellest ajast kuni siiani nimetatakse mõishäärberit nende järgi De la Gardie lossiks. Mõisaansambli peahoone on siiani enam-vähem autentse välimusega säilinud. Linnamõisa parki nimetati Krahviaiaks ja see nimi on pargil säilinus siiani, pargi põhiosa moodustas endine piiskopilinnus aed.
Karl Arthur Woldemar von Hunniuse (1825–1893) juhtimisel, Haapsalu Lossivaremete Haljastamise Komisjoni initsiatiivil istutati 1858. aastal lossiõuele ja muldvallidele puud, tasandati lossihoovi ja toimetati arheoloogilisi uurimisi. Linnusest kujunes romantiline varemete park, kus jalutamas käia.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ H. Sander 1998; Eesti põlispuud
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Haapsalu lossipark ja Krahviaed Keskkonnaameti lehel
- ENSV MN määrus 5. juunist 1959. a. nr. 218 Abinõudest parkide säilitamiseks ja korrastamiseks vabariigis
Text is available under the CC BY-SA 4.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.
