Gustav Kirchhoff
Gustav Robert Kirchhoff (12. märts 1824 Königsberg – 17. oktoober 1887 Berliin) oli saksa füüsik.
Kirchhoff õppis aastatel 1842–1846 matemaatikat ja füüsikat Königsbergi ülikoolis. Ta avastas Kirchhoffi seadused (mis on sisuliselt üldistus Ohmi seadusest), mille põhjal kaitses 1847. aastal doktoriväitekirja.
1861. aastal üldistas Kirchhoffi seadusi James Clerk Maxwell. Kirchhoffi seadused järelduvad otseselt Maxwelli võrranditest.
Ta tegeles ka spektraalanalüüsiga (seletades Fraunhoferi (neeldumis)joonte tekkimist Päikese spektris, tuginedes tõsiasjale, et igale keemilisele elemendile on iseloomulik ainult kindlate lainepikkustega kiirgumis- ja neeldumisspekter) ja koos keemik Robert Wilhelm Bunseniga avastasid nad tseesiumi ja rubiidiumi.
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 1862 – Rumford medal
- 1864 valiti Ameerika Filosoofiaseltsi välisliikmeks
- 1877 – Matteucci medal
- 1877 – Davy medal
- 1887 – Jansseni medal
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]- Kirchhoffi seadused
- Kirchhoffi füüsika instituut
- Kirchhoffi integraali teoreem
- Kirchhoffi teoreem
- Kirchhoff–Love'i plaatide teooria
Text is available under the CC BY-SA 4.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.
