Gruusia vapp on Gruusia riigivapp.

26. mail 2004 teatati Gruusia uuest vapist ning deviisist "ძალა ერთობაშია" (Dzala Ertobashia, "Jõud on ühtsuses"). Vapi autor on Mamuka Gongadze, deviisi autoreiks Valeri Bahtadze ja Tamaz Naniašvili.

Gruusia uue vapi esialgsel kavandil oli vapikilp jagatud neljaks väljaks. 1. ja 4. väljal oli Gruusia kuningadünastia Bagratiidide vapp – lohet tappev püha Jüri valgel ratsul. 2. väljal oli Kharthli vapp (kahest noolest läbistatud tulemägi) ning 3. väljal Imerethi vapp (Kuldvillak). Välju lahutas üle kilbi ulatuv kuldne rist, mille keskel asus väike kilp Kristuse surilina kujutisega. Vapikilbi kohal oli kuningakroon ning teda toetasid mõlemalt poolt sammuvad lõvid.

1. oktoobril samal aastal kinnitas parlament uue vapi muudetud kujul – vapikilp on jagamata ja sellel on kujutatud Bagratiidide vappi, lohet tapvat püha Jüri. Vapil on kaks kuju – suur ja väike vapp. Väike vapp koosneb vapikilbist ja kuningakroonist selle kohal.

Gruusia eelmine vapp oli kasutusel aastatel 1918–1922 ja 1991–2004. Vapi aluseks oli võetud Gruusia kuningriigi aegne (Bagrationi dünastia) vapp. Vapi ümmargusel gruusia kilbil on kujutatud püha Jüri (Terti Giorgi) valgel ratsul. Püha Jüri paremas käes on oda ja vasakus kilp. Kilbi allosas on näha mäeharja.

Lisati päikese, kuu ja kaheksaharuliste tähtede kujutised. See on seotud gruusia folklooris levinud taevakehade kultusega. Paganlikus Gruusias kandsid nädalapäevad taevakehade nimesid. Megreli keeles on pühapäev siiani pühendatud päikesele (žašha), esmaspäev kuule (tutašha) ning neljapäev taevale (tsašha).

Kilpi ümbritsev seitsmeharuline täht oli Kharthli riigi sümbol aga juba 1. sajandist saati. Mõne allika andmeil oli vapp 1918–1920 ilma seitsmeharulise täheta.

• 
  1918–1921
• 
  1921–1922
• 
  1922–1936
• 
  1936–1990
• 
  1990–2004

• Gruusia riigivapi seadus 1. oktoobrist 2004