Germaani algkeel ehk protogermaani keel on germaani keelte hüpoteetiline algkeel.

Sellest keelest puuduvad kirjalikud allikad ning keel on rekonstrueeritud võrdlev-ajaloolisel meetodil. Säilinud on ruunikirjas pealiskirjad umbes aastast 200, mis paljude arvates tähistavad muinaspõhja keele taset, kuid see pole just identne. Ümberkaudsetes mittegermaani keeltes esinevad laensõnad, mis arvatavasti laenati germaani algkeele ajal; näiteks sõna kuningas soome ja eesti keeles, mis meenutab lähedalt taastatud germaani algkeele sõna *kuningaz.

Germaani algkeel on omakorda indoeuroopa algkeele järglane, mis on algkeeleks mitmetele keeltele Euroopas ja Aasias.

Germaani algkeelel oli kaks ajavormi (minevik ja olevik), võrreldes kuue-seitsmega kreeka, ladina ja sanskriti keeles. Erinevusi põhjustab ka täismineviku vormi kaotus indoeuroopa algkeeles.

Indoeuroopa keelte rääkijad saabusid Lõuna-Rootsi ja Taani aladele pronksiajal (u 4000 aastat tagasi). Need on ainsad alad, kus pole leitud eelgermaani kohanimesid.

Toimusid Grimmi seaduseks nimetatavad hääldusmuutused, mis arvatavasti algasid u 500 eKr ja lõppesid hiljemalt 2. sajandil eKr.

Paljud arvavad, et germaani algkeel arenes mõnd aega teatud eralduses. Nende tõestus põhineb peamiselt sõnavaral, mis on väidetavalt 1/3 mitteindoeuroopa keelte päritolu, eriti sõnades, mis puudutavad merendust, sõda ja loomi. Teised õpetlased on selle vaidlustanud ning on neile sõnadele pakkunud indoeuroopa algkeelel põhinevaid vasteid.

Germaani algkeel on kõigi praeguste germaani keelte lähim ühine algkeel, mida kasutati alates 5. aastatuhande eKr teisest poolest. Indoeuroopa algkeelele järgnenud murdeid, mida räägiti Põhja-Euroopa pronksiajal (u 2500–500 eKr), nimetatakse eelgermaani algkeeleks, neil pole teisi järglaseid kui germaani keeled. Et kolmandik germaani algkeele sõnavarast ei pärine indoeuroopa keeltest pole ebatavaline keele kohta, mida räägiti u 500 eKr, sama näitavad ka teised keeleharud.

Arvatakse ka, et germaani algkeel tekkis kreoolkeelena kultuuri levimisel geograafiliste alade algasukatele. Kuna germaani keeled on omadustelt vähe muutunud ja neil on homogeensed vormid, siis oleks seesuguse kreoolkeele teke unikaalne.

On pakutud, et germaani algkeel tekkis kahe indoeuroopa keele murde ristumisel. Need murded oleks pidanud ristumise ajal olema aga vastastikuselt mõistetavad.

Taastatud germaani algkeele sõnavara sisaldab hulgaliselt sõnu (mis puudutavad nt. kehaosi, loomi ja loodust), mis pole indoeuroopa päritolu. Mõjutusteks olid ilmselt Põhja-Euroopa algasukad. Mõju mehhanism on teadmata, tegu võis olla lihtsalt laenamistega või ka vanade sõnade säilitamisega inimeste poolt, kes läksid üle germaani algkeelele.

• Germaani laenud eesti keeles