Georg Loogna (aastani 1939 Georg Gross; 20. november 1914 Peterburi – 20. jaanuar 2009) oli eesti arstiteadlane, meditsiinikandidaat.

Ta sündis Peterburis eesti-vene segaperekonnas meremees Oskar Grossi ja tema abikaasa Sofia (neiuna Ozerova) pojana; tema isa jäi kadunuks Esimese maailmasõja ajal ning ema suri, kui ta oli nelja-aastane. Lapse- ja koolipõlve veetis ta Narvas, kus teda kasvatas õmblejast tädi, seal lõpetas ta ka 1934. aastal Narva Vene Ühisgümnaasiumi. Aastatel 1935–1941 ja 1947–1950 (lõpetas) õppis ta (vaheaegadega) Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. 1939. aastast kuulus ta Eesti Üliõpilaste Seltsi.

1941. aasta mobilisatsiooniga saadeti ta Siberisse tööpataljoni ning 1942. aasta jaanuaris määrati Eesti Laskurkorpuse 7. Eesti Laskurdiviisi sidepataljoni vanemvelskriks. Pärast haavatasaamist ja rindelt äratulekut õppis ta kümme kuud Moskvas II Meditsiiniinstituudis. Seal alustas ta plaanitava meditsiiniraamatukogu komplekteerimist.

1944. aasta sügisel saabus ta Eestisse ja asutas Tallinnas Arstide Koja endistes ruumides Uus tänav 3 Riikliku Teadusliku Meditsiiniraamatukogu, mille direktor oli kolm aastat. 1947. aastal jätkas ta õpinguid Tartus ja lõpetas ülikooli 1950. aastal. Aastatel 1951–1992 töötas Loogna Eksperimentaalse ja Kliinilise Meditsiini Instituudis teadussekretärina ja kantserogeneesimehhanismide labori juhatajana. Ta töötas ka õppejõuna ning avaldas kolm anatoomiaõpikut ja soome keelest tõlgitud ja täiendatud meditsiinisõnastiku.

Georg Loogna suri 20. jaanuaril 2009 ja ta maeti 24. mail 2009 Hiiu-Rahu kalmistule^[1].

Georg Loogna on olnud kaks korda abielus. Esimesest abielust on tal tütar. 1969. aastast oli ta abielus arstiteadlase Naomi Loognaga.

• Helbe Merila-Lattik. Eesti arstid 1940–1960. Lk. 797–798.

• Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944
• Georg Loogna 20.11.1914–20.01.2009