Friesach
Friesach ja Petersbergi loss
Pindala: 121 km²
Elanikke: 4947 (1.01.2018)[1]
Koordinaadid: 46° 57′ N, 14° 25′ E
Asend Sankt Veit an der Glani ringkonnas

Friesach (sloveeni: Breže) on ajalooline linn Austria Kärnteni liidumaa Sankt Veit an der Glani ringkonnas. 860. aasta dokumendis esmamainituna on see vanim linn Kärntenis.

Friesachi pindala on 120,83 km² ja selle keskmine kõrgus merepinnast on 631 m. See asub Kärnteni põhjaosas Steiermargi liidumaa piiri ääres, u 40 km Klagenfurdist põhjas.

Friesachi linnaosad on Friesach, St. Salvator ja Zeltschach.

860. aastal annetas Ida-Frangi kuningas Ludwig Sakslane ad Friesah maad – tuletatud slaavi Brezast (kask) – Baieri Kärnteni margis (Karantaanias) Salzburgi peapiiskop Adalwinile. Umbes 740. aastast ületasid bajuvaarid Kesk-Ida-Alpid ja asusid slaavi karantaanide sekka.

Pärast Kärnteni hertsogkonna moodustamist 976. aastal jäi Friesach Salzburgi lõunapoolseks eksklusiivseks ja strateegiliselt oluliseks eelpostiks. 1076. aasta paiku püstitas Salzburgi peapiiskop Gebhard, paavst Gregorius VII pooldaja Investituuritülis, linna kohale Petersbergi kindluse, et takistada keiser Heinrich IV-l Alpe ületamast. Peapiiskopi ägedad vastased olid ka Kärnteni hertsogid Sponheimid, kes pärast tema kukutamist tegid mitu katset Friesachi valdus hõivata. Hertsog Engelberti pidevad rünnakud tõrjuti lõpuks 1124. aastal. 1149. aastal peatus lossis Saksamaa kuningas Konrad III oma teel tagasi Teisest ristisõjast, sama tegi Richard Lõvisüda 1192. aastal Kolmandast ristisõjast naasmisel, püüdes mööda hiilida Austria hertsogi Leopold V valvuritest.

Friesachi asula Petersbergi lossi all sai linnaõiguse 1215. aastal. Keskajal oli see peamine turulinn ja ärikeskus tänu olulisele kaubateele Viinist Veneetsiasse, mis linna läbis. Linn õitses, kui peapiiskop Eberhard von Regensberg (1200–1246) tegi sellest suuruselt teise linna Salzburgi peapiiskopkonnas ja olulisima linna Kärntenis. Kohalikest hõbedaressurssidest vermis see isegi oma raha nimega Friesacher Pfennig või Frizatik, mida 12. sajandil kasutati laialdaselt Austria ja Ungari maadel. Linn sai piirkondliku tähtsuse ja 13. sajandiks oli Friesachi pfennig Ida-Alpides kasutatud standardmünt, mis levis isegi Horvaatias. Linna tähtsus vähenes Habsburgide tõusuga Kärnteni hertsogiteks 1335. aastast. Kindlus oli keskajal aga jätkuvalt Salzburgi peapiiskoppide oluline võimubaas, mida Leonhard von Keutschach alates 1495. aastast suurendas ja tugevdas. Kõigest hoolimata kuulus see Salzburgile kuni peapiiskopkonna sekulariseerimiseni 1803. aastal, kui Friesach läks lõpuks Kärntenile.

2001. aasta rahvaloenduse andmetel oli Friesachis 5335 elanikku. Neist 89,8% olid katoliiklased, 2,6% olid protestandid ja 1,5% muslimid. 4,8% rahvastikust olid mittereligioossed.

Keskaegne linn romaani stiilis Püha Bartolomeuse kihelkonnakiriku ümber ja linnamüürid on säilinud üsna heas seisundis. 13. sajandist alates peatusid Salzburgi peapiiskopid Fürstenhofi residentsis. Veel:

• Püha Blasiuse kirik
• Dominiiklaste klooster
• Saksa ordu kirik ja haigla
• Petersbergi loss

Friesachis on mitu väikest ja keskmise suurusega tööstusettevõtet, sealhulgas metalli- ja tekstiilitööstuse omi. Nagu enamik Kärnteni piirkondi, sõltub ka linn peamiselt turismist (näiteks varemetes loss ja šokolaadimuuseum). Saksa ordu haiglaga on see ka piirkondadeülene tervisekeskus.

• Cormons, Itaalia
• Bad Griesbach im Rottal, Saksamaa

• Heinrich Harrer (1912–2006), Austria alpinist, sportlane, geograaf ning raamatute "Seitse aastat Tiibetis" (1952) ja "Valge ämblik" (1959) autor
• Josef Bucher (* 1965), poliitik
• Gerda Hofstätter (* 1971), elukutseline piljardimängija
• Robert Stadlober (* 1982), näitleja
• Jürgen Säumel (* 1984), jalgpallur