Friedrich Schneeberg (ka Schneberg) oli Liivi ordu diplomaat, ordumeister Wolter von Plettenbergi sekretär ja kantsler aastatel 1525–1535.

Schneeberg pärines tõenäoliselt Liivimaalt. Tema tegevuse põhiaeg langes aastatesse, mil kõrgmeister Albrecht von Hohenzollern oli Saksa ordu Preisimaal sekulariseerinud ja üritas oma Riia peapiiskopi koadjuutorist venda Liivimaal igati toetada. Just vahetult pärast Preisimaa sekulariseerimist, 1525. aasta mais, ongi Schneebergi ordumeistri sekretärina mainitud. 1526–1527 viibis Schneeberg Saksamaal, kus üritas kaitsta Liivi ordu positsioone Saksa ordu Saksa haru võimupüüdluste vastu. 1530. aastal oli ta Augsburgi riigipäeval ja tagas riigivürsti regaalide jõudmise Plettenbergini.

Samal riigipäeval süüdistas Brandenburgi kuurvürst Joachim I Nestor teda Brandenburgi valitsejasoo (Hohenzollernite dünastia) solvamises. See oli seotud tema teravate märkustega Albrechti venna, koadjuutor Wilhelmi aadressil. Schneeberg ei võtnud süüdistust siiski omaks ja suutis enda ning ordu au kaitsta. 1535. aastal, pärast orduametitest lahkumist, tunnistas Schneeberg siiski, et oli Hohenzollernite kohta halvasti öelnud, kuid korranud vaid ühe Nürnbergi kodaniku sõnu.

1532–1533 oli ordukantsleriks aga Lorenz von Ochtern, tõenäoliselt seetõttu, et erinevalt katoliiklusele truuks jäänud Schneebergist suutis luterlike sümpaatiatega Ochtern hästi läbi saada ka Liivimaa protestantlike võtmetegelaste, nagu Johann Lohmülleri ja peapiiskopi koadjuutori Wilhelmiga. Siiski ei jäänud Schneeberg kantsleriametist jäädavalt ilma, peagi oli ta tagasi vanas ametis ning tegutses sellena kuni Plettenbergi surmani 1535. aasta veebruaris. Sama aasta märtsis märgiti teda maapäeval veel ordu sekretärina, kuid seejärel lahkus ta ilmselt peagi Liivimaalt. 1536. aasta augustis on teda märgitud Lübeckis elavana. Rohkem andmeid tema kohta pole.