Friedrich David Lenz (20. september (9. september) 1745, Dzērbene, Liivimaa – 4. detsember 1809, Tartu) oli baltisaksa päritolu Eesti vaimulik ja vaimulik kirjamees, Tartu Ülikooli eesti ja soome keele lektor.

1803–1809 oli ta esimene akadeemiline eesti keele õpetaja. Lenzi õpilaste seas oli Johann Heinrich Rosenplänter.

Lenz sündis pastori pojana. Algõpetuse sai koduõpetaja käest. Õppis Tartu linnakoolis ja Königsbergis Collegium Fridericianum'is. Königsbergi ülikoolis õppis ta usuteadust aastatel 1762–1764 (immatrikuleeriti 3. aprillil 1762). Töötas seejärel koduõpetajana Tallinnas. Ordineeriti 24. mail 1767 õpetajaks.

Oli aastatel 1767–1779 Tarvastu koguduse õpetaja. Aastatel 1780–1809 oli ta Tartu Jaani koguduse ülemõpetaja (introdutseeriti 20. detsembril 1780), aastatel 1780–1802 ka Linnakonsistooriumi assessor ja linnakooli inspektor. Alates 1. oktoobrist 1803 kuni surmani 1809 oli ta Tartu Ülikoolis esimene akadeemiline eesti ja soome keele lektor.^[1][2]

• Tema isa Christian David Lenz oli Dzērbene ja Drusti (Cēsise kreisis) koguduste õpetaja, hiljem Cesvaine koguduse õpetaja, veel hiljem Tartu Jaani koguduse ülemõpetaja ja lõpuks Liivimaa kindralsuperintendent.
• Tema vanaisa Michael Ewald Neoknapp oli Vastseliina koguduse õpetaja.
• Tema õemees Johann Christian Friedrich Moritz oli Rõngu koguduse õpetaja, Riia Jakobi koguduse abiõpetaja (olles samaaegselt Riia lütseumi rektor) ja Tarvastu koguduse õpetaja.
• Tema vend Jakob Michael Reinhold Lenz oli baltisaksa päritolu saksa kirjanik, "tormi ja tungi" liikumise juhtfiguure.
• Tema poeg Gottlieb Eduard Lenz oli Tartu Jaani koguduse õpetaja ja aastast 1824 Tartu Ülikooli praktilise teoloogia professor.
• Tema poeg Alexander Magnus Karl Lenz oli Rõngu Mihkli koguduse õpetaja.
• Tema pojapoeg Emil Lenz (Christian Lenzi poeg) oli füüsik, kes sõnastas induktsioonivoolu määramise reegli (Lenzi reegel).

• Lenzi elulugu