Franz Josephi maa
Franz Josephi maa on saarestik Põhja-Jäämeres.
Saarestiku pindala on 16 100 km². Saared on kaljused, kuni 620 meetrit kõrged ja enamjaolt kaetud liustikega, mille pindala on viimastel aastakümnetel jõudsalt vähenenud. Saarte pinnase moodustavad liivakivi, aleuriit, lubjakivi ja basalt.
Loomadest võib saarestikus kohata jääkaru, polaarrebast, morska, habehüljest, grööni hüljest jt.
Saartel valitseb arktiline kliima. Aasta keskmine õhutemperatuur on vahemikus –1,2...+1,6 °C. Jaanuaris võivad õhutemperatuurid langeda alla –50 °C. Sademete hulk on vahemikus 200...550 mm.
Saarestik kuulub Venemaale ja on halduslikult Arhangelski oblasti Primorski rajooni koosseisus. Saarel puuduvad püsielanikud. 1957. aastast asub Hayesi saarel ilmajaam.
Franz Josephi maa avastati Austria-Ungari põhjapooluse-ekspeditsiooni käigus 30. augustil 1873. Ekspeditsiooni juhid Julius von Payer ja Karl Weyprecht nimetasid saarestiku Austria-Ungari keisri Franz Joseph I järgi. Saarestik pole kunagi kuulunud Austriale, Ungarile ega Austria-Ungarile.
Franz Josephi maa järgi sai nime Tallinna Loomaaia nüüdseks surnud jääkaru Franz.
Saared
[muuda | muuda lähteteksti]
|
|
|
|
Franz Josephi maa kajastused kultuuris
[muuda | muuda lähteteksti]Esimene maailmasõda peeti suuresti asumaade ümberjagamise nimel. Ühena vähestest sõjas osalenud suurriikidest puudusid Austria-Ungaril asumaad. Kuid vahva sõdur Josef Švejk nimetas romaanis "Vahva sõduri Švejki juhtumised maailmasõja päevil" korduvalt Austria-Ungari asumaaks Franz Josephi maad.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Venemaa plaanib Franz Josephi maad turistidele näitama hakata, Postimees, 12. aprill 2012
Text is available under the CC BY-SA 4.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.
