Ferdinand Petersen (1938. aastani Ferdinand Peterson; 13. märts 1887 Vahtriku talu, Lehtse vald, Järvamaa – 18. veebruar 1979 Chapel Hill, Põhja-Carolina, USA) oli eesti insener ja poliitik.

Ta lõpetas 1909. aastal Tallinna Reaalkooli ja 1916. aastal Peterburi Polütehnilise Instituudi hüdrotehnika alal. 1956 koopteeriti ta Eesti Üliõpilaste Seltsi vilistlaseks. 1978 valiti ta EÜSi auvilistlaseks.^[1]

1917 Eesti Tehnika Seltsi (ETS) esimees, 1918 ETSi asutatud tehniliste erikursuste (Tallinna Tehnikumi eelkäija) hüdrotehnika õppejõud. Veebruarist novembrini 1918 Eesti Ajutise Valitsuse teedeminister, 1919–1920 Asutava Kogu liige.^[1]

Aastast 1921 pidas talu, ehitas Anija hüdroelektrijaama ja saeveski ning Raasiku villa- ja jahuveski.^[1]

1944 põgenes Eestist Saksamaale. Hiljem elas Ameerika Ühendriikides, projekteeris sildu ja vesiehitisi.^[1]

• 1924 Ferdinand Peterson. "Taluehitised". Tallinn 1924
• 2001 "Mälestusi ja tähelepanekuid". Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus. Tallinn 2001

Peterseni esimene abikaasa oli Alide-Hermine Püümann (1890–1921). Aastatel 1921–1941 oli ta abielus pedagoogi ja haridustegelase Emma Peterseniga (1889–1965). Tema kolmas abikaasa oli Maret Pärli (1913–2002).

Tema poegade seas on matemaatikud Ivar Petersen ja Karl Endel Petersen.

• 1979 "Eesti Vabariigi üks asutajaist F. Petersen surnud". Teataja nr 5, 10. märts 1979, lk 10
• 2000 "Petersen, Ferdinand". // Eesti entsüklopeedia. 14. kd (Eesti elulood). Eesti Entsüklopeediakirjastus. Tallinn 2000. Lk 368

• Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013, lk. 552–553
• Ferdinand Petersen – 115
• "Inseneriasjanduse suurmehi: Ehitusinsener Ferdinand Peterson" Inseneeria, juuni 2012

Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.