Erna von Brinckmann
| Erna von Brinckmann | |
|---|---|
| Sünninimi | Erna von Brinkmann-Westphal |
| Sündinud |
9. oktoober 1899 Moskva |
| Surnud |
8. mai 1967 (67-aastaselt) Lääne-Berliin |
| Rahvus | sakslane |
| Haridus | Ants Laikmaa ateljeekool |
| Tegevusala | maalikunst ja graafika |
| Mõjutatud | Ants Laikmaa |
Erna von Brinckmann (õieti Brinkmann-Westphal 9. oktoober 1899 Moskva – 8. mai 1967 Lääne-Berliin) oli baltisaksa maalikunstnik ja graafik.
Elukäik
[muuda | muuda lähteteksti]Sündis Singeri firma esindaja peres, mis asus 1914. aastal Eestisse. Pärast keskkooli lõpetamist õppis ta aastatel 1921–1931, seega ligi 10 aastat Ants Laikmaa ateljeekoolis Tallinnas. Oma õpetajalt omandas Brinckmann laitmatu pastelltehnika. Pärast seda, kui Laikmaa kooli sulges ja Taeblasse kolis, tegutses Brinckmann vabakutselise kunstnikuna. Ta omandas iseseisvalt õlimaalitehnika ning esines pidevalt kunstinäitustel.[1]
1941. aastal lahkus Brinckmann järelümberasujana Eestist Saksamaale.[2] 1941. aastast töötas ta Berliinis linna senati tellimusel.[viide?] Ta koges Berliinis teise maailmasõja viimaseid lahinguid ning esimeseks erialaseks tööülesandeks Berliinis pärast sõda oli Lenini portree linna komandandi tellimusel.[3]
1966. aasta kevadel külastas Brinckmann Ants Laikmaa 100. sünniaastapäeva pidustusi Tallinnas, kohtus taas viiuldajast venna Kurt Brinckmanniga ning endiste stuudiokaaslastega. Järgmisel aastal kunstnik suri ning pärandas kogu oma loomingu Eesti Kunstimuuseumile. Tema pärandist korraldati Eesti Kunstimuuseumis Erna Brinckmanni mälestusnäitus.[4]
Looming
[muuda | muuda lähteteksti]Maalinud maastikke, akte, lillepilte, figuraalkompositsioone ja Berliini vaateid. Üks Brinckmanni lemmikžanre oli šarž ja karikatuurid[5]. Ta on portreteerinud mitmeid kaaskunstnikke, sealhulgas Kristjan Rauda, Ants Laikmaad, Roman Nymani ja Johannes Greenbergi.[6]
1939. aastal ilmus Eesti Kirjanduse Seltsi väljaannetena kümme Julius Mägiste mugandatud setu muinasjuttu. Rikkalikult illustreeritud sarja kujundajad olid Eesti tuntud kunstnikud. Sarja kuuluva muinasjutu “Kana-petja rebane” on illustreerinud Erna Brinckmann. Tema piltide signatuuris ei ole kasutatud päritolule viitavat nimepartiklit "von".[7]
Laikmaa ateljees õppimise ajal esines ta kõikidel õpilastööde näitustel ning 1931. aastast alates kokku kaheksal Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse korraldatud kunstinäitusel. Osales Vabadussõja-teemaliste maalide võistlusel, kus sai auhinna.[8]
1932. aastast kuulus Brinckmann Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingusse[9] ning osales nende näitustel. 1936. aastal registreeriti ta Haridusministeeriumi Kutseoskuse osakonnas kujutava kunstnikuna maali alal.[8]
Teosed
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ EKABL
- ↑ ERA.R-26.5.41, Tallinnast Saksamaale ümberasunute nimekiri.
- ↑ Priidu Aavik (19.06.1970). "Taas kodus". Sirp ja Vasar. Vaadatud 7.03.2017.
- ↑ Erna Brinckmann : näituse kataloog : [28. mai - 6. juuli 1970] / Tallinna Riiklik Kunstimuuseum ; [koostanud A. Arman ; eessõna: H. Läti]
- ↑ Päewaleht, 3 oktoober 1939 (lk 6) Perekonnaalbum karikatuurides
- ↑ Erna von Brinckmanni teosed Muuseumide Infosüsteemis http://muis.ee/search#Tulemused
- ↑ "Ennistatud Eesti". Baltimaade Konservaatorite VIII konverentsi saatev virtuaalnäitus. 2008. Originaali arhiivikoopia seisuga 8.03.2017. Vaadatud 7.03.2017.
- ↑ 8,0 8,1 Erna Brinckmanni isikuarhiiv Eesti Kunstimuuseumis EKMA.124
- ↑ Voldemar Eller (9.06.1967). "Erna von Brinkmann-Westphali mälestuseks". Sirp ja Vasar. Vaadatud 7.03.2017.
Text is available under the CC BY-SA 4.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.
